IRLi toetus kukkus alla valimiskünnise

IRLi uueks juhiks kandideeriv Kaia Iva ja esimehe kohalt lahkuv Margus Tsahkna aprillis erakonna volikogul. Foto: Liis Treimann

Eelmise aasta lõpus vähenema hakanud Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus kukkus aprillis alla viieprotsendilise valimiskünnise, selgub Postimehe ja BNSi tellitud Kantar Emori uuringust.

Eelmise aasta algusest alates on IRLi toetus kõikunud vahemikus kuus ja üheksa protsenti. Üheksa protsendini jõudis erakonna populaarsus nii septembris kui valitsuse vahetuse paiku novembris, misjärel hakkas see vähenema. Detsembris ja veebruaris toetas IRLi seitse ning märtsis kuus protsenti Kantar Emori küsitlusele vastanuist.

Aprillis, pärast ägeda sisetüli kaasa toonud IRLi volikogu, kus lükati tagasi erakonna esimehe Margus Tsahkna nõutud põhikirja muudatused ning otsustati korraldada uued juhivalimised, oli erakonna toetus aga vaid 4,7 protsenti. See tähendab, et kui praegu toimuksid riigikogu valimised, siis 14-liikmelise fraktsiooniga IRL uuesti enam parlamenti ei pääseks.

IRLi toetus jääb Kantar Emori küsitluse kohaselt alla isegi riigikogus esindamata ning hiljuti juhti vahetanud Eestimaa Rohelistele, mille toetus tõusis veebruari ja märtsi 1,9-lt 4,9 protsendini aprillis. Varem Aleksander Laane juhitud erakonna uueks esimeheks sai märtsi lõpus looduskaitsja Züleyxa Izmailova.

IRLi riigikogu fraktsiooni esimees Priit Sibul ütles Postimehele, et kui erakonna tippjuhtkond avalikkuse ees kakleb nagu viimasel kuul, siis on valijatel sellest kahtlemata keeruline aru saada. «Kui keegi arvas, et omavaheline arutelu avalikkuses toob tähelepanu juurde, siis tähelepanu see tõesti tõi, aga lisaks tõi see ka segadust. Valijad ja toetajad ei oota poliitikutelt mitte segadust ja probleeme, vaid lahendusi, mis kippusid jääma eriarvamuste varju,» lausus ta.

Sibula sõnul peab reiting sundima erakonna liikmed ühistele tõsistele aruteludele. Tema sõnul valib IRL omale uue esimehe ja juhtkonna 13. mail ning nende juhtimisel on erakonnal võimalik seada ka uued sihid ning muutuda valijatele paremini mõistetavaks.

IRLi uueks juhiks kandideeriv Kaia Iva ütles samuti, et erakond peab ennast kiiresti sisemiselt korrastama, et pühenduda taas tööle, milleks erakond on loodud. Ta juhtis ka tähelepanu, et erinevad küsitlused näitavad IRLile erinevat toetust, ning avaldas arvamust, et vaid ühest arvust ei kiirustata järeldusi tegema. «Sisemine valmisolek muuta ja korrastada ennast on meil olemas ning reiting annab kinnitust, et seda teha,» ütles Iva Postimehele.

Populaarseimad on Kesk- ja Reformierakond

Populaarseimad erakonnad olid uuringu kohaselt aprillis koalitsiooni juhtiv Keskerakond ja opositsiooniline Reformierakond, mida toetas vastavalt 24,8 ja 24,5 protsenti vastanuist. Märtsiga võrreldes kaotasid mõlemad erakonnad oma toetusest 1,7 protsendipunkti.

Erakondade populaarsustabelis järgnevad neile Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15,4, opositsiooniline Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 14,1 ja samuti opositsiooni kuuluv Vabaerakond 11,2 protsendiga.

Kantar Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul ei ole reitingutes märtsiga võrreldes suuri muutusi toimunud: jätkuvalt juhivad reitingute edetabelit enam-vähem võrdsel positsioonil Keskerakond ja Reformierakond. «Kui vaadata tulemusi kümnendkoha täpsusega, siis nende erakondade reitingute vahe on jätkuvalt vaid 0,3 protsenti. Mõlema liidri reiting on mõnevõrra kukkunud, kuigi statistiliselt mitte oluliselt,» ütles ta.

Pikemaajalist langust jätkab tema sõnul aga IRL. «Sisemised vastuolud küll tõstsid meediakajastusi, kuid ei lisanud potentsiaalsete valijate usku sellesse erakonda,» nentis Voog.

Koalitsiooni reiting jätkab langust

Seetõttu jätkab langust ka valitsuskoalitsiooni summaarne reiting, mis on mulluselt 52-lt kukkunud 45 protsendile aprillis. «Eriti madal on see summaarne reiting maa-asulates, kus on kaheks selgeks liidriks opositsioonierakonnad – Reformierakond ja EKRE. Maaelanikkond ootaks valitsuselt nähtavasti enam konservatiivsemat ja vähem hinnatõuse soodustavat poliitikat,» rääkis Voog.

Praeguse koalitsiooniga on tema sõnul rohkem rahul suurte linnade elanikud. «Kõige enam võiksid rahul olla praeguse valitsusega mitte-eestlased, kelle hulgas koalitsiooni summaarne reiting on peaaegu 90 protsenti,» ütles ta.

Samal ajal on märgatavalt tõusnud Eestimaa Roheliste toetus. «Neil on küll palju maailmavaatelisi toetajaid, kes on olnud aga selle erakonna osas kõhklevad, kuid uue juhi valimisega said nad uuesti lisaimpulssi selle erakonna toetamiseks,» lisas Voog.

 

Kantar Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli aprillis 25,6 protsenti. Maksimaalne statistiline viga on uuringufirma teatel kolm protsenti.

Uuringufirma küsitles 10.–18. aprillini veebiintervjuude käigus 880 valimisealist kodanikku vanuses 18–74 aastat.