Vaatamata mitme reformierakondlase vastuseisule õnnestus IRLil kodualuse maa maksu kaotamine koalitsioonileppesse sisse suruda. Inimesed ei julge aga veel täiel rinnal rõõmustada.
Maamaksu kaotamisest võidavad eelkõige tallinlased
25. märts 2011, 14:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Šampust ehk avama ei hakka, aga loomulikult olen rahul. Väga õige otsus,» ütleb nõmmekas Alo Ergma, kui kuuleb, et uus valitsuskoalitsioon leppis kokku kodualuse maa maksu kaotamises alates 2013. aastast.
Kuigi Ergma elab Nõmmel eramajas, ei tähenda see, et ta oleks mingi miljonär. «See on arvestatav summa,» ütleb Ergma 350–400 euro kohta, mida tema pere oma 1200-ruutmeetrise krundi eest aastas maksab.
Kõige enam võivadki rõõmustada Tallinna inimesed Nõmmel, Kadriorus ja Pirital. Kui Mustamäe või Lasnamäe paneelmajas lahustub maamaks suure hulga elanike vahel ära, nii et paljud isegi ei märka seda, siis näiteks Kadriorust võib leida ka peresid, kes maksavad maamaksu rohkem kui 1000 eurot aastas.
Võib ju öelda, et kuna need on kallid linnaosad, siis ongi loogiline, et inimesed maksavad rohkem, kuid nii Nõmmel kui Kadriorus on palju põliselanikke, keskmise sissetulekuga inimesi, hulgaliselt pensionäre.
Näiteks Kadriorus kuue korteriga majas elav Tiiu Jõgi räägib, et jäi äsja pensionile ja maksab peaaegu ühe kuu pensioni maamaksuks ära. Jõgi jaoks on maamaksu kaotamine rõõmustav, kuid naine jääb ettevaatlikuks: «Ilusaid plaane tehakse ikka, aga kas need ka täide lähevad?»
Vallajuhid paanikat ei tee
IRLi ja Reformierakonna koalitsioonileppe järgi peaks maamaks kaduma 1. jaanuarist 2013. Käiku läheb see siiski teatud mööndustega. Esiteks, linnades kehtib maksuvabastus kuni 1500 ruutmeetri peale, valdades kuni 2000 ruutmeetri peale. Teiseks on jutt ainult kodualusest maast.
Maksustatav maa on ju palju laiem mõiste, selle alla kuuluvad ka ärimaa ja maatulundusmaa ehk põllud ja metsad. Kuna just nende pealt tuleb suurem osa omavalitsustesse laekuvast maamaksust, siis pole ka vallajuhid tegelikult kodualuse maa maksu kaotamisest kuuldes liiga pahased.
Tallinna külje all asuva Viimsi valla eelarve on umbes 19 miljonit eurot, sellest moodustab maamaks 1,9 miljonit. Kuid kodualune maa tõi sisse vähem kui 0,4 miljonit eurot. «See pole meie jaoks väga suur kaotus,» ütleb Viimsi vallajuht, IRLi kuuluv Haldo Oravas.
Maksudest rääkides rõhutab Oravas hoopis üksikisiku tulumaksu osa taastamist omavalitsustele: «Ma ei häbene välja öelda, et viimasel paaril aastal on riik omavalitsuste suhtes ülbelt käitunud.»
Eesti valdade seas on suurim maamaksu osakaal ehk 20 protsenti valla eelarvest pisikeses Torgu vallas Saaremaal. Aga ka Torgu vallavanem Tiit Põld täpsustab, et paanikaks pole põhjust, sest elamumaa osakaal on tühine.
«Suurema osa maamaksust tuleb metsamaalt,» räägib Põld ja jätkab: «Linnade rahakotti mõjutab see rohkem. Kui mõtlen, et inimesed pidid terve kuupalga oma kodu maamaksuks ära maksma, siis on see täiesti pöörane. Kurat, selle pärast tasus võidelda.»
Kõige rohkem maamaksu, 20 miljonit eurot aastas, kogub Eestis Tallinna linn. Linna eelarvest moodustab see siiski umbes viis protsenti. «Hoop see meie jaoks küll pole,» kommenteerib Tallinna abilinnapea Eha Võrk. Kui suurest osast rahast Tallinn ilma jääb, Võrk öelda veel ei oska.
Kelle arvelt, ei tea
Esiteks pole teada, kui palju Tallinna maamaksust tuleb kodualusest maast, ja teiseks, kuna linn on koduomanikele maamaksu ka sadade tuhandete eurode ulatuses kompenseerinud (kui aga maks kaob, pole kompensatsiooni enam vaja), muutub võrrand veelgi keerulisemaks. «Mis on aga selge – hea tava juurde kuulub, et riik kompenseerib omavalitsusele tuludest ilmajätmise,» ütleb Võrk.
Mismoodi ja kas riik midagi kompenseerima hakkab, on praegu aga lahtine. Selge on see, et kokku lepiti kodualuse maa maksu kaotamises. Samuti on selge, et eesmärgiks on eelarve neutraalsus. Uusi makse – näiteks kinnisvaramaksu – kehtestada pole plaanis. Kuidas täpselt aga küsimus «kelle arvelt» lahendatakse, on jäetud ebaselgeks.
IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher ütleb, et maamaksu otsest kompenseerimist kokku ei lepitud. «Tähtaeg 1. jaanuar 2013 pandigi selleks, et omavalitsustel oleks üleminekuaeg oma rahaasju planeerida,» räägib Vaher. Rahandusminister Jürgen Ligi pakub natukene teise tõlgenduse. «Kirja seda (maamaksu kompenseerimist – toim) ei pandud,» ütleb Ligi «Aga vähemalt suuline kokkulepe oli, et see küsimus lahendatakse.»
Valmib analüüs
• Rahandusministeeriumi andmetel koguti eelmisel aastal kohalike omavalitsuste eelarvesse maamaksu 51 miljonit eurot; kui palju sellest summast käib aga kodualase maa kohta, seda infot pole.
• Rahandusministeeriumi teatel on koduomanike maamaksukohustuse vähendamine kavandatud «ilma negatiivse eelarvemõjuta». Kodude maamaksukoorumuse alandamiseks eelarvele neutraalsel viisil koostatakse analüüs, mis muu hulgas arvestab ka omavalitsuste tulubaase.