Sotsiaalminister Hanno Pevkur rääkis Postimees.ee’le, et vanemapensioni süsteem lööb pensionärid küll laste sünniaja põhjal kolme gruppi, kuid eesmärk on tegelikult võrdsus ja selgus.
Vanemapension lööb pensionärid kolme gruppi
24. märts 2011, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisuliselt sellist vanemapensionit, nagu IRL lubas, hakkavad saama vaid need pensionärid, kelle lapsed sündisid/sünnivad enne 1. jaanuarit 2013. IRLi lubatud mahus hakkavad nad seda saama 1. jaanuarist 2015 ning see maht saab olema 2450,25 krooni ehk 156,6 eurot aastas.
Need, kelle laps sündis enne 1991. aastat, saavad senikaua edasi pensioni endise korra järgi, saades iga lapse pealt kaks staažiaastat lisaks. 2015. aastast saavad nad lihtsalt 816,75 krooni aastas ehk ühe nn aastahinde jagu pensioni lisaks. Seega hakkab praegune pensionär oma enne 1991. aastat sündinud lapse pealt saama lisaraha alles 2015. aastal ning seda 816,75 krooni ulatuses.
Pevkur selgitas, et aastahinne on sarnane mõiste varasemale staažiaastale, mida juriidilistel põhjustel lihtsalt enam kasutada ei saa.
Sarnane on olukord aastatel 1991-2012 sündinud/sündivate laste vanematega. Neil tekib õigus vanemapensionile 2013. aastal, kuid alustuseks vaid kahe aastahinde mahus (1633,50 krooni aastas). 2015. aastast tõstetakse ka nende summa 2450,25 krooni peale.
Kolmas grupp ehk need vanemad, kelle laps sünnib pärast 2013. aasta 1. jaanuarit, saavad aga Pevkuri sõnul hoopis teistsuguse vanemapensioni korra. See sarnaneb Reformierakonna ettepanekule siduda vanemahüvitis ja vanemapension, millest ka Postimees paar päeva enne võimukõneluste lõppu rääkis.
Tuleviku laste vanematele maksab riik koalitsioonileppe kohaselt vanemahüvitise ajal teise pensionisambasse 4 protsenti keskmisest palgast (õigemini - isikustatud sotsiaalmaksust) ning selle võrra saab ka nende pension tulevikus kõrgem. Tegelikult makstakse seda lisa lausa poole pikema aja jooksul kui vanemahüvitise maksmise aeg ehk lapse kolmeaastaseks saamiseni, välja arvatud vanema tööl käimise aeg.
Pevkuri sõnul on siinkohal eesmärk lapsevanemate võrdne kohtlemine ehk siis need, kes kõrgemat vanemahüvitist saavad, ei saa selle tõttu tulevikus madalamat hüvitist saanutest kõrgemat pensionit.
Miks otsustati 1. jaanuarist 2013 sündivate laste vanematele kehtestada hoopis teistsugune lähenemine, seda põhjendas Pevkur segadustega, mis võivad tekkida, kui kumbki lapsevanem leiab, et on võsukese eest rohkem hoolitsenud ning just tema peab seetõttu saama kõrgemat ehk vanemapensionit.
Kui siduda vanemahüvitis ja vanemapension, on tema sõnul kohe näha, kumb vanem sai hüvitist ehk oli seega lapsega kodus ning peaks saama ka tulevikus vanemapensionit.
Ministri sõnul tuleb taolisi olukordi, kus kumbki vanem tahab staažiaastat enda kontole, ette enne 1991. aastat sündinud laste emade-isadega seoses ning selliseid vaidlusi võib hakata tulema ka uue korra järgi aastatel 1991-2012 sündivate laste vanemate puhul.
Pevkuri sõnul tähendavad taolised vaidlused lisaks seda, et pikenevad kohtujärjekorrad ja sotsiaalkindlustusamet saab lisatööd. Samas märkis ta, et sellise piiri seadmine oli kahe võimupoole poliitiline kompromiss.