Pihelgas väitis, et arvutiviirusega on võimalik mõjutada valija arvutit nii, et selle kaudu hääletades saadetakse Vabariigi Valimiskomisjoni serverisse ainult nendele kandidaatidele minevad hääled, kelle viirus on heaks kiitnud.

Selle tõestamiseks viis Pihelgas katsealuste täiel teadmisel ja nõusolekul läbi eksperimendi.

Seaduse järgi saab riigikohus hääletamistulemusi kehtetuks tunnistada juhul, kui on tuvastatud valija õiguste rikkumine, mis mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemust oluliselt, teatas riigikohtu pressiesindaja.

Selle pinnalt uuris kolleegium, kas ka Pihelga valimisõigust on rikutud.

Kui eeldada, et Pihelgas ka ise teadlikult nimetatud eksperimendist osa võttis, siis riigikohtu hinnangul tema valimisõigust ei ole rikutud.

«Nimelt on hääletamisviisi valiku võimalusega isik, nakatades oma arvuti «viirusele ebameeldiva hääle» edastamist blokeeriva viirusega, end teadlikult pannud olukorda, kus tema elektrooniliselt antud hääl ei jõua Vabariigi Valimiskomisjonini,» seisab otsuses.

Veel märkis kolleegium, et kuna hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise eelduseks on tuvastatud rikkumine, ei saa riigikohus tulemusi kehtetuks tunnistada ka hüpoteetilise võimaluse pinnalt, et mõne hääletaja arvutis võis talle teadmata olla sarnane viirus.