Hänni: vabatmehed võiksid partei teha

Liia Hänni

FOTO: Peeter Langovits

Eestis e-demokraatiat edendava ekspoliitiku Liia Hänni sõnul lõppenud valimistel riigikogust välja jäänud üksikkandidaadid ja roheliste vabatmehed parteistuda või teha uue erakonna.

Mis on teie hinnangul tänavuste riigikogu valimiste olulisim õppetund? Mis oli meeldivaim, mis ebameeldivaim üllatus? Mis on neljaparteilise riigikoguga kaasnevad suuremad võimalused ja ohud? Mida sooviksite valimistulemuse valguses meie poliitikutele enim südamele panna?

Õppetunde on rohkem kui üks, iseasi, kas neist õppust võetakse.

Esimeseks õppetunniks on valimissüsteemi oluline mõju valimistulemusele, mis on loomulikult varasemast teada, aga vajas veelkordset meeldetuletust nii kandideerijatele kui valijatele.

Kui lugeda kokku hääled, mis oma esindajat seekord Toompeale ei saanud, siis on neid rekordiliselt palju, üle kümne protsendi.

Selle teadmisega ei tohiks niisama lihtsalt leppida, vaid püüda jõuda nähtuse tuumani.

Enamik nendest häältest anti 5-protsendi barjääri taha jäänud senistele parlamendierakondadele (kokku 5,9 protsenti) ja üksikkandidaatidele (2,8 protsenti).

Valija riski aitaks vähendada valimiskünnise langetamine. Üksikkandidaatidele ja vabameestele aga tasuks soovitada suurest egost vabanemist ja koondumist poliitiliseks jõuks või olemasolevate erakondade tugevdamist nendega ühinemise teel.

Pole midagi parata, poliitika on kollektiivne tegevus, kus soologa kaugele ei jõua.

Teiseks õppetunniks on naiste vähenenud esindatus äsjavalitud riigikogus. See on selge märk, et iseenesest asjad ei parane.

Kui endiselt jääb ka naispoliitikute suust kõlama väide, et «pole tähtis, kas mees või naine, peaasi, et tubli inimene», koosnebki riigikogu valdavalt tublidest meestest.

Nagu hiljuti soovitas Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, tuleks olukorra muutmiseks ärgitada naiste poliitilist koostööd, mis viimasel kümnendil on soiku jäänud.

Kolmandaks õppetunniks, kus järelduste tegemine on vast kõige keerulisem, on Ida-Virumaa ja Lasnamäed hõlmava valimisringkonna valimistulemus.

Venekeelse valija klammerdumine ühe isiku ja tema juhitava erakonna külge viitab eelarvamustele ja hirmudele, millest vabanemisele ei ole senine riigi poliitika suutnud leevendust pakkuda.

Kõigile erakondadele tahaks soovida rohkem dialoogi Eesti venekeelse kogukonnaga.

Meeldiv üllatus oli sotsiaaldemokraatide tubli tulemus, mis annab lootust, et ühiskond võtab järjest rohkem omaks sotsiaalse vastutuse ja solidaarsuse põhimõtted, mis selle erakonna lipukirjaks on.

Ebameeldiv üllatus oli e-hääletuse õiguspärasuse kahtluse alla seadmine olukorras, kus suur osa valijatest on selle käepärase hääletusviisi kasutusele võtnud.

Aga mis seal ikka, ka see on vaba kodaniku õigus - küsimusi esitada ja neile vastuseid saada.

Neljaparteilise riigikogu suurim oht on kujuneda võiv jäik vastasseis valitsusliidu ja opositsiooni vahel, mis teeb vajadusel uue valitsuskoalitsiooni moodustamise äärmiselt raskeks.

Tasub meeles pidada, et kõige käepärasem viis riigi poliitilise kriisi lahendamiseks on valitsuse vahetus ja seda võimalust ei tohiks maha matta.

Soovitus poliitikutele – tehke ratsionaalseid valikuid ja hoidke kõrvad lahti headele nõuannetele, mida kodanikud on valmis jagama. Eesti riigi käekäigu eest on meil vastutus ühine.

Enne valimisi räägiti mitmest ideest, kuidas Eesti valimissüsteemi reformida. Nüüdseks on tulemused käes ja võimalik näha, milline kartus tõeks osutus ja mis mitte, ning seega ka paras küsida, mis meie valimissüsteemi juures esimesena muutmist vajaks?

Üksikküsimustele keskendumise asemel tuleks vaadelda pilti tervikuna.

Praegu on selge ohu märk erakondliku süsteemi areng suurema suletuse poole, kus uutel tulijatel on keeruline poliitilisele areenile pääseda ja vanad tegijad kantakse liig kergekäeliselt maha.

Kui küsimus on ainult ühe meetme soovitamises, siis jään oma varasema ettepaneku juurde alandada valimiskünnist seniselt 5-lt 3 protsendini.

Tagasi üles