Väga erinevalt jagunesid uute riigikogulaste arvamused perepoliitika küsimuses.
Uutel riigikogulastel pole perepoliitikas ühtset nägemust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
81st vastanust 28 olid selle poolt, et märgatavalt tuleks tõsta lastetoetusi. Keskerakondlase Mailis Repsi sõnul on lisaks esimesele 18 kuule vaja lõpuks tunnistada, et lapse peale kulud suurenevad tema kasvades.
«Seetõttu on vaja paindlikke vorme, mitte ainult ühte loosungit – vanemahüvitis,» selgitas ta. «Eriti olukorras, kus vanemahüvitis 18 kuule on suurem summa, kui kõik teised lastetoetused 18 eluaastani kokku!»
25 inimest arvas aga, et täiustada tuleks praegust vanemahüvitise süsteemi, võimaldades vanemahüvitise maksmist pikema ajaperioodi vältel.
«Praegune süsteem hoiab naised liiga jäigalt tööturult eemal ning ei lase peredel endil otsustada,» selgitas oma valikut IRLi liige Urmas Reinsalu. «Sealjuures ei tohi vähendada kindlasti vanemahüvitise summasid ja vanemahüvitise perioodi kestvust. Minu jaoks on väärtus, et pered saaksid ise ja paindlikult oma elukorraldust sättida. »
28 uut riigikogulast jätaks vanemahüvitise süsteem muutmata.
«Praegune süsteem on hästi end õigustanud ja hinnatud tänaste noorte emade-isade poolt,» arvas reformierakondlane Kalle Jents. «Selle kärpimine oleks ebaõiglane.»
Postimees.ee ja Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi koostöös valminud valimismasina küsimustikule ei vastanud riigikokku saanutest reformierakondlased Tarmo Leinatamm, Jaanus Tamkivi, Urve Tiidus ja Jüri Jaanson, keskerakondlased Deniss Boroditš, Yana Toom, Kalle Laanet, Lembit Kaljuvee, Peeter Võsa, Mihhail Stalnuhhin, Edgar Savisaar, Valeri Korb, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Inara Luigas, Mihhail Kõlvart ja Kalev Kallo, IRLi kuuluv Helir-Valdor Seeder ning sotsid Ivari Padar ja Kalvi Kõva.