Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ridades riigikokku jõudnud Jevgeni Ossinovski hinnangul on Eesti parteid seni valimistel püüdnud eestlaste hääli ja muulaste poole kardetakse pöörduda.
Ossinovski: erakonnad püüavad vaid eestlaste hääli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ossinovski arvates võivad Eesti erakonnad kampaaniate ajal venelastest valijaid eirata, sest nende poole pöördumist peetakse riskantseks, kuna see võib parteide hinnangul kahandada toetust eestlaste seas.
«Paljud venelased tunnevad end Eesti ühiskonnas isoleerituna, mis väljendub sageli apaatias,» selgitas Ossinovski. «Vene noored ei huvitu poliitikast, nende valdavaks eesmärgiks on välismaale siirdumine.»
Ossinovski arvates tuleks proovida leida võimalusi, kuidas kohaliku omavalitsuse võim noortele lähedasemaks muuta, et nad saaksid osaleda ja seeläbi omandada paremat kodanikuharidust.
Samuti on Ossinovski sõnul endiselt probleemiks keel – Eesti noored räägivad viletsat vene keelt ja mõnes piirkonnad on Vene noored raskustes eesti keele omandamisega.
«Tallinnas on seis suhteliselt hea, kuid Ida-Virumaal on eesti keelega tõsine probleem, kuigi selles ei saa süüdistada noori, sest nad on keskkonnas, kus eesti keelt kuuleb vaid koolis ja seda on raske omandada,» selgitas ta.
Ossinovski sõnul on pole erakonnad seni tahtnud või suutnud vajalikul määral integratsiooniküsimustega tegeleda ja nii pakkusid viimastel valimistel oma programmis integratsioonipoliitika ainsana välja just sotsid.
«Meie riigi venelased on maailmavaatelt nii vasak- kui ka parempoolsed ja erineva majandusliku taustaga, kuid programmides võiks lisaks majandusele olla ka keelt, haridust ja kultuuri puudutavad küsimused,» selgitas ta.
Ossinovski kinnitusel peavad sotsid õigeks rahvus- ja rahvastikuküsimustega tegeleva rahvastikuministri ametikoha taastamist, sest praegu on valdkond jagunenud kultuuri-, haridus-, sise- ja regionaalministri vahel.
«See tähendab, et mitte keegi ei vastuta,» nentis ta.
Ossinovski toonitas, et kuigi rahvastikuministri positsioon polnud ametivendade seas tugev, oli siiski oluline, et niivõrd tervikliku ja pika projekti eest vastutas kindel inimene, kes oli seotud ka selle projekti loomisega.
«Seejärel sai ta vastutada ja hoida silma peal, kas teised ministeeriumid tegid tööd õigesti või kas nad üldse tööd tegid. Praegu on vastutus väga hajuv,» nentis ta.
Abiministri, kes töötaks rahvastiku ja integratsiooni teemadega mõne praeguse ministeeriumi alluvuses, koha loomine pole Ossinovski hinnangul korralik lahendus.
«Tegu oleks hambutu ametikohaga, sest otsustajaks oleks ikkagi minister,» nentis ta.