Juhtkiri: rahvas on rääkinud

Andrus Ansip erakonnakaaslastele kõnelemas

FOTO: Mihkel Maripuu

Valijad andsid teist korda järjest toetuse peaministriparteile
 

Eile Postimehe trükkimineku ajal võisime (vahe)kokkuvõtvalt tõdeda – riigikogu valimised üllatuspommi ei lõhanud. Kindel poliitika, mida läbi pingelise masuaja suudeti hoida ja ka ühiskonnale piisavalt selgitada, tõi kahele võimul olevale paremerakonnale rahva toetuse. Ehk siis kinnitasid tulemused laias laastus valimisprognoose, mis rääkisid ühte keelt olenemata väga erinevast metoodikast. Ühtlasi andsid riigikogu valimised teist korda järjest võidu peaministriparteile, Reformierakonnale.

Üheks valimiste võitjaks võivad end kindlasti lugeda ka sotsiaaldemokraadid, kelle toetus kasvas teiste parlamendierakondadega võrreldes kõige enam. Politoloogidele ja teistele vaatlejatele jääb lähipäevadel arutada, mis ikkagi tingis sotside kauaoodatud läbimurde. Nagu ka see, miks rohelistel ja Rahvaliidul ikkagi ei õnnestunud künnist ületada.

Koalitsiooniläbirääkimised seisavad ees ja ajast ei saa ette rutata, ent praeguste partnerite jätkamine tundub võrdlemisi loogilisena. Seda näitab nii valijate tahe kui ka Reformierakonna ja IRLi poliitikute valimiste eel välja öeldud seisukohad. Andrus Ansipi ja Mart Laari juhitud parteide vaadetes (lubadustest rääkimata) oli palju suuremaid ja väiksemaid erinevusi, kuid maailmavaateliselt ja ka senise koostöö pinnalt võiks sama koalitsioon valitsuse tuumikuna jätkuda. Kuid see on vaid esmane tõdemus – midagi lõplikku on praegu veel vara öelda.

Kui 2007. aasta valimistel võisime rõõmustada suurenenud valimisaktiivsuse üle, siis seekord oli märksõnaks stabiilsus. Valimispäev rõõmustas Eestit valdavalt just niisuguse ilmaga, mis pidanuks valimisaktiivsust soosima – sinine taevas, must puudeviirg ja valge maa ning üle selle kevadiselt särav päike.

Ennustused ootasid ligi 70-protsendilist valimistest osavõttu, mis oleks viinud tagasi üheksakümnendate esimeses pooles püstitatud rekordite aega, kuid tegelikkus kujunes üsna sarnaseks eelmiste riigikogu valimistega. 61 protsendi asemel oli valijaid seekord 62,9 protsenti ehk siis 573 325 hääleõiguslikku kodanikku. 70 protsendi piirini jõuti Tallinnas ja selle lähedale Harju- ja Raplamaal.

Eelhääletanuid oli seekord nelja aasta taguse ajaga võrreldes märkimisväärselt enam – 27,4 protsenti nimekirjadesse kantud valimisõiguslike kodanike üldarvust (2007. aastal 19,2 protsenti).
Kuid suure osa eelhääletanutest moodustasid ka interneti teel antud hääled, millest võib järeldada, et paljud valijad eelistasidki oma häält anda arvuti teel. Nii nagu inimese elus on koha sisse võtnud netipangad ja -kauplused.

Valimisjaoskonnas hääletamine kui omamoodi rituaal ei pruugi loomulikult lähiaastail kuhugi kaduda. Kuid kui e-häälte andmine laieneks ka valimispäevale, millest tänavuses kampaanias palju juttu on olnud, poleks eelmainitud valimispäeva ilm enam kaugeltki nii oluline tegur.

Tagasi üles