Kaja Tampere: uus valitsus võiks olla dialoogis oma rahvaga

Kaja Tampere.

FOTO: Toomas Huik

Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi direktor, suhtekorraldusalase doktorikraadiga Kaja Tampere ootab uuelt valitsuselt missioonitunnet Eesti asja ajamisel ning dialoogi arendamist oma rahvaga.

Kui palju olete jälginud riigikogu valimistega seonduvat kampaaniat ning millise hinnangu sellele annaksite?

Olen jälginud kampaaniaid just kommunikatsiooni sisukuse aspektist. Minu arvates on erakonnad läinud väga jõuliselt lihtsustamise teed ja ilmselgelt mängitakse nn arvatavate kindlasti töötavate avalike seisukohtade väravasse. See teeb kampaania igavaks, sest «poliitpakkujad» just sisuliselt ei paku midagi uut, vaid püüavad valijatele lihtsalt meeldida, miilustades teemadega, mis arvatakse, et on rahva keelel ja meelel.

Välikampaania vormiline külg on samuti väga lihtne ja lihtsustatud, n-ö kindla peale minek ja hullult igav, positiivselt ei üllata ükski erakond.

Kui sisukad on olnud valimisdebatid?

Debatid on olnud nii ja naa – erineva kvaliteediga – n-ö osalejate materjalist. Mõnede kandidaatide debatti on olnud põnev kuulata ja need on meedias juba ka esile tõstetud. Mõned kandidaadid aga on esinenud piinlikust tundma ajavalt kehvasti – umbes sama häbi kuulata kui enamusi «Eesti otsib superstaari» kandidaate.

Debattides on minu meelest rohkem esile kerkinud isiksused kui parteid. Mulje nii mõnestki isiksusest on uuenenud ja seda nii positiivselt kui negatiivselt.

Kas poliitikud on suutnud välja pakkuda vettpidavaid lahendusi Eesti ees seisvate probleemide lahendamiseks?

Valimisdebattidel välja öeldud lahendusi Eesti elu edendamiseks on olnud vähe. Pigem on räägitud sellest, et mis on ja mis võiks olla. Ma ei usu, et nendest debattidel õhku visatud mõtetest palju jõuab ka tegelikuks saada.

Keskse teemana jäi silma-kõrva manipuleerimine nn sotsiaalsete teemadega – püüti vajutada inimesi muretsema panevatele valupunktidele, kuid sisuliselt ikkagi värskeid ja usutavatena tunduvaid lahendusi ei pakutud. Pakutud lahendused ei veena, ei tekita usaldust, ei motiveeri valima ühe või teise erakonna poolt.

Ses mõttes see kampaania on paljude valijate jaoks ka mõttetu, sest valimisotsused ei sünni kampaania tulemusel, vaid mingite muude mõjurite ajel.

Millised on põhilised väljakutsed, mis seisavad uue valitsuse ees? Mida uuelt valitsuselt ootate?

Ootan uuelt valitsuselt suurt missioonitunnet Eesti asja ajamisel ja senise majandust edendava strateegilise mõtteviisi jätkumist. Seni on tehtud palju häid asju ja selge on see, et kõiki probleeme korraga ei saa meie riigis ideaalselt ära lahendada – mitte kusagil ei saa.

Mujalt maailmast Eestit vaadates ja muu maailmaga võrreldes on Eestis asjad ikka päris hästi – ja seda igas plaanis.

Ootan meie uuelt valitsuselt riigimehelikkust, riiklike huvide eelistamist alati isiklike huvide ees, ootan siirast ja lugupidavat suhtlemist/suhtumist oma rahvasse, seega – uue valitsuse ees üks paljudest ülesannetest on ka kommunikatsioon ja suhtlemine oma rahvaga – dialoog. Kommunikatsioon loob tähendused ja neid on meil vaja meie riigis üksteisemõistmiseks. Et me mõtleksime, tunneksime, räägiksime, tegutseksime üksteist austades, üksteisest aru saades, üksteise otsuseid ja valikuid mõistes, väärtustades. Et inimesed saaksid aru, et valitsus hoolib neist ja on olemas nende huvide teenimiseks.

Mida soovite uuele valitsusele?

Sotsiaalset närvi, tundlikkust, empaatiat, tarku nõuandjaid ja tarkust tarkade nõuandjate nõu kuulda võtta, kainet mõistust, strateegilist vaadet arengutele, demokraatlikku mõtteviisi, oskust protsesse juhtida rahulikult ja loogiliselt ja ainult Eesti riigi huvidest ja turvalisusest lähtudes. Õppimis- ja arenemisvõimet – just selles plaanis, et saada sisuliselt paremaks, ausamaks. Kõige tähtsam on see, et valitsuse liikmetel oleks alati ja igas olukorras meeles see sisu, mida sõna «minister» tähendab – see tähendab rahva teenimist.

Tagasi üles