«Valimisstuudio»: innovaatilised ideed rahvuslikust ravimitehasest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisstuudio
Valimisstuudio Foto: ERR

ETV eelviimases «Valimisstuudios» kõlas muu hulgas ka Iseseisvuspartei idee luua rahvuslik ravimitehas.

Keskerakondlase Jüri Ratase hinnangul tuleks pensionit tõsta just 35 euro võrra seetõttu, et viimase kahe aasta jooksul on hinnad tõusnud 20 protsenti, seega on ka eakate toidukorvi maksumus 20 protsendi võrra tõusnud.

Reformierakondlase Hanno Pevkur ütles, et kõikide ekspertide hinnangul, kui kaks eakat elavad koos on nende elatustase «täitsa okei». «Tänane pension on see, mis Eesti riik endale lubada saab. Reformierakonna eesmärk on olnud pensionide tõstmine ja me ütleme, et järgmisel aastal kindlasti saab pensioni tõsta.»

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor selgitas, et lastetoetuste igaühele maksmine on väga põhimõtteline küsimus. «See on toetus lapsele, siin me ei tee vahet, kas lapse isa on Äripäeva rikkurite edetabelis või on ta parasjagu töötu. Teine on praktiline pool – kui hakata vahele piiri tirima, siis piiri administreerimine on palju kallim kui toetuste maksmine kõigile.»

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Urmas Reinsalu sõnul on IRLi jaoks üks olulisemaid põhilubadusi emapensioni kehtestamine. «Ema töö on selline töö, mida tuleb pensionipoliitikas väärtustada ja kindlasti on see ka üks meede, kuidas tõsta sündivust.»

Kristlike Demokraatide esindaja Toivo Teekeli sõnul on erakonna tegevuse aluseks Piibel. «Piiblis on mitmed juhised, kuidas tuleb käituda. On viimane aeg, et kristlased tuleksid, sest issanda õnnistus on see, mis teeb rikkaks.»

Rahvaliidu esindaja Mai Treiali sõnul on pensionikassasse vaja raha tagasi tuua. «Rahvaliit pole sellega kunagi nõus olnud, et 4 protsenti pensionikassast läheb tuleviku pensionäride jaoks.»

Roheliste esindaja Artur Talvik selgitas lahti kodanikupalga olemust. «Kodanikupalga mõte on kõikide toetuste ühtlustamine. Ehk näiteks lapsetoetus oleks kodanikupalga osa, ka pensionid. Samadest toetustest, mis on täna olemas, saaks kate juba poolele kodanikupalga kogusummast, ehk 80 eurot näkku.»

«Kodanikupalga saavad kõik, kes on Eesti kodanikud. Teine pool tuleb ressursimaksust, ehk see mis on meie rahvuslik rikkus, selle jaotame kodanikupalgaks,» rääkis Talvik.

Vene Erakonna Eestis esindaja Nikolai Maspanov rääkis, et peale nende erakonna ei tegele Vene kogukonnaga mitte keegi. «See on meie otsene ülesanne, sest nende huvid on praegu kaitseta.»

Esimene saateplokk - sotsiaalne kaitse

Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor rääkis, et selles, et pension ja ravikindlustus toetuvad tööjõu maksudele ei ole midagi imelikku ja see on levinud ja mõistlik praktika. «Palkade tõustes tõusevad ka vastavad kulutused. Raskus tekib aga siis, kui palgad ei tõuse.»

Nestor märkis, et 2009. aastal toimunud pensionitõus oli igati põhjendatud ja õige, kuigi pärast seda oli palju näägutamist ja poliitikute kallal pahandamist. «Ma olen süsteemifriikide totaalne vastane, aga tuletan kõigile meelde, et sotsiaalkindlustatud Euroopast ei põgeneta paadis Aafrika poole,» ütles Nestor.

Isamaa ja Res Publica Liidu liige Urmas Reinsalu sõnul peaks riik olema valmis riigieelarve siireteks teatud ravikindlustuse kulude katteks. Lisaks peaks tööandjate maksuvahenditest tooma vahendeid sotsiaalsektorisse. «Jätkusuutliku sotsiaalsüsteemi võti on selles, et meil oleks rohkem inimesi hõives ja nad saaksid kõrgemat tasu. Pikaajaliste töötute arv peab hakkama vähenema.»

Reformierakondlase ja sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul suudab Eesti riik ennast üleval pidada küll, aga seejuures peaks riik andma oma rahvale piisava sotsiaalse kindlustunde.

Keskerakondlase Jüri Ratase hinnangul on lähiaastate suurim küsimus töökohtade loomine.

Rahvaliitlase Mai Treiali arvates on praegune pension kindlasti liiga väike ning sellega ei täida me Euroopa sotsiaalharta nõudeid. «Rahvaliit arvab, et nelja aastaga on võimalik tõsta pensionit vähemalt 6500 kroonile ehk 415 euroni. Kui teeme valikuid, et sotsiaal valdkond vajab rahastamist, siis tuleb see kokku leppida ja ära teha, siis leitakse ka raha. Siiani seda kokkulepet ei ole.»

Eesti Päevalehe ajakirjaniku Külli-Riin Tigassoni arvates rääkisid poliitikud saate esimeses plokis liiga vähe avalike teenuste kvaliteedist. «Teine mõte on see, et parteid tulevad välja hästi paljude pisikeste toretsevate originaalsete lubadustega, aga väga vähe üritatakse defineerida neid suuri probleeme või teemasid, kus on vaja struktuurseid muutusi.»

Delfi ajakirjanik Rain Kooli tõdes, et ei tahaks ise küll väikeerakondade esindajate nahas olla, sest vanad kalad ruulivad ja sõidavad kogenematutest teerulliga üle.

Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio ütles kommentaariks Pevkuri väljaöeldule, et kahekesi saavad pensionärid paremini hakkama, et ehk tuleks sotsiaalse meetmena siis väike kosjakontor püsti panna.

Teine saateplokk - meditsiin

Meditsiiniküsimustest rääkides ütles Mai Treial, et igal ühel õigus tervisekaitsele, aga seejuures on Eestis praegu 67 000 ravikindlustuseta inimest. «Ka siin tõsine mõtlemise koht. Sotsiaalpoliitikasse on vaja rohkem empaatiat. Ravimid on vaja muuta käibemaksuvabaks.»

Eiki Nestor ütles, et kui nelja järgmise aasta jooksul ei langetata suurt otsust, et midagi sellest, mida maksab ravikindlustus, ei kaeta riigieelarvest, siis jääbki see jama olukord kestma ja kannatavad nii õed, arstid kui ka patsiendid.

Ratase arvates tasuks kaaluda ka kombineeritud süsteemi, kus kohalikud omavalitsused saavad perearstindusele oluliselt kaasa aidata. «Ravijärjekordade vähendamise juures aitab kaasa ka haiguste ennetamine. Teavitustöö lasteaedades, koolides. Lisaks,kui me ise pöördume perearsti juurde tervena, et teha tervisekontrolli.»

Pevkur ütles, et tervise-edendus ei tule kuskilt iseenesest. «Koolides on terviseõpetuse mahtusid tõstetud ja perearstide esmatasandi rolli on ka võimalik suurendada.»

Iseseisvusparteilane Tarmo Õunapuu pakkus siinkohal välja innovaatilise idee luua rahvuslik ravimitööstus, mis peaks olema kasumit mitte taotlev. «90 protsenti ravimitest on patentimata. Keemilised vahendid on ääretult lihtsad. Kas tahate rahva tervishoiu kulusid 10 korda vähendada? Mina tahaksin! See on innovaatiline idee, mida tuleks rakendada.»

Teekel märkis, et talle jääb mulje, et kui raha oleks olemas, siis on ka lahendused olemas ning lisas, et muu hulgas parandab jumal ka tervist.

Reaalsusesse tagasi pöördudes rõhutas Nestor, et tervishoiu puhul on asi tõesti rahas. «Kui soovime tulevikus ka arsti juures käia, peame paratamatult raha juurde käima.»

Oma vastutuse osakaalust rääkides ütles Nestor, et eestlased maksavad kogu tervishoiust ise kinni 20 protsenti. Euroopa tasandil olevat see selline näitaja, kust enam kõrgemale minna ei tohi.

Ratas lisas, et tasuks mõelda ka selle üle, et kui eriarstid lähevad pensionile, kas neid ei tasuks tagasi kutsuda näiteks osalise tööajaga äärealadele perearstideks. Ratas lisas, et omaosalus on Eestis liiga kõrge.

Pevkur täpsustas, et nõustub kõrge omaosalusega selles osas, mis puudutab ravimeid. «Meie inimeste omaosalusest väga suure osa moodustab ravimite omaosalus.»

Ajakirjaniku Epp Ehandile tundus, et kui paremerakonnad on kitsimad ja rõhuvad metsas jooksmise olulisusele, siis ikkagi on märgata teatavat konsensust, et meditsiini on raha juurde vaja.

Delfi ajakirjanik Rain Kool arvas, et paremerakonnad ütlevad, et ilma majanduskasvuta on tekk täpselt nii lühike nagu ta on. «Vasakerakonnad ütlevad, et osadel on pikk tekk, osadel lühike, lõikame keskmiselt parajaks, siis saavad enam-vähem kõik natuke sooja. Ja siis on kolmandad oma üsna natsionaalsotsialistlike ideedega, näiteks rahvuslik ravimitööstus.»

Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kajo esitas aga otse Pevkurile küsimus, et miks siis ei ole raha võtmist juba praeguseks ümber muudetud. «See on ju nii vana jutt, miks te seda teinud ei ole? See pole valimiste teema. See kust raha võtta on tehniline küsimus.»

Pevkur ütles küsimusele kommentaariks, et kriisi olukorras ei saa teha selliseid otsuseid. «Pole vähendatud sotsiaalse kaitse kulusid, teiseks tervishoius olid olemas reservid.»

Saate kolmas plokk – ääremaastumine

Jüri Ratase sõnul on regionaalpoliitikast rääkides kõik nõus kahe peamise küsimusega 1) kuidas pakkuda nendele inimestele tööd ja 2) kuidas suudetakse pakkuda haridust. «Kuidas seda kõike luua? Riigil on mehhanisme, kuidas toetada regionaalpoliitikat. Riik peab soodustama ettevõtluskeskkonda maksuerisusega.»

Artur Talviku selge seisukoht on selline, et kohaliku omavalitsuse tasand peab minema kogukonna keskseks ehk tõeliseks kodanikuühiskonnaks. «Meil on on platvormis ettepanek kuda muuta kohalike omavalitsuste valimisseadust, et hakataks valima küla- ja asumivanemaid.»

«Kohalike omavalitsuste lahtiparteistamine on üks väga olulistest võtmetest, sest aktiivne kogukond teab palju paremini oma asju kui kuskil mäe otsas istuv minister. Tsentraalne ja poliitiline rahastamine peab olema kokku lepitud,» märkis Talvik.

«See on väga tähtis, et võim oleks inimesele lähedal. See tähendab seda, et piirkond ka ei ääremaastu,» sõnas Talvik.

Mai Treial oli kindel, et haldusreform ei päästa Eestit ääremaastumisest.

Ratase sõnul on paljud vallavanemad ja omavalitsuste juhid huvitatud väga aktiivsest ettevõtluskeskkonna poliitikast. «Tõsiselt tasuks riigi tasemel kaaluda, kas tulumaks, mis laekub, ei võiks minna kogu osas omavalitsustele, mis aitaks maakohtadesse töökohti luua.»

Õunapuu sõnul päästaks Eesti väiketööstuste loomine, mis põhineks rahvuslikel rikkustel nagu põllumajandus ja maavarad. «Tekkinud suurtööstused on väliskapitali poolt ära ostetud.»

Kokkuvõtvalt arvas ajakirjanik Epp Ehandi, et kandidaatide maailmavaatelised erisused tulid debatis hästi välja.

Heidit Kaio ütles, et osa esinejatest on professionaalsed esinejad, nad on käinud aastaid saatest saatesse ja oskavad oma argumente selgelt esitada. Näiteks tõi Kaio Ratase, Nestori ja Reinsalu.

Rain Kooli jaoks tõusid esile kaks kandidaati – Hanno Pevkur ja Eiki Nestor. «Pekur, natuke vähem retoorikat palun ja sama ka Ratasele ja Reinsalule. Nad panevad voki veerema ja siis see veereb ja veereb. Mina kuulutaksin Nestori tänase päeva võitjaks. Ta valdab teemat, on irooniline, terav ja samas hästi mõtteselge.»

Ka Külli-Riin Tigasson sõnas, et osalejate tase oli küllaltki erinev. «Ühed pikaajalise staaziga poliitikud ja teised üsna meediakogenematud. Ma olen ka nõus sellega, et veenvalt esines Nestor, Pevkur ja tore oli ka regionaalpoliitika osas Talviku visioon vaprast külavanemast, kes vägesid juhatab.»


Neljapäeval saab Postimees.ee’st lugeda, kuidas hindasid eelviimast valimisdebatti Postimehe ajakirjanikud, TLÜ riigiteadlased ja Eesti väitlusseltsi esindajad.

Viimane «Valimisstuudio» läheb eetrisse laupäeval ning siis seisavad vastamisi parteide esinumbrid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles