Anti Poolamets: eestlaste kojutoomine võib olla läbikukkumisele määratud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Anti Poolamets

FOTO: Valimised

Üksikkandidaadi Anti Poolametsa (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) sõnul ootab meid üha kasvav väljaränne, millele pole lõppu ette näha, sest ikka tundub paljudele elu kuskil mujal parem.

Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?

Minu peamine küsimus on rahvusriigi säilitamine ja põhiseaduse kaitse. Eesti põhiseadus ei kehti suures osas, sest paljud pädevused on Euroopa Liidu institutsioonidele üle antud.

Teiselt poolt ohustavad Eestit Moskva hegemooniataotlused, mille viimaseks näiteks on katse  Moskva  rahadega võimule aidata Edgar Savisaar.

Praegused riigikogus esindatud parteid ei ole soovinud keelustada parteide rahastamist välismaalt. Senikaua, kui teeme otsuseid Eestis, võime valida ka endale sobiva tee majanduse kasvatamiseks, turvalisuse ja sotsiaalmudeli. 

Lisaks muudaksin valimissüsteemi õiglasemaks ja paindlikumaks ning nõuaksin Eesti parlamendilt põhiseaduse, mitte oma taskute täitmist.

Kui mõtleme sama targalt nagu teevad šveitslased oma jõukat ja turvalist riiki arendades, siis jõuame neile ka arengutasemelt palju lähemale. 

Kuidas suhtute e-hääletamisse?

Positiivselt, arvestades, et see on mugav ja tõstab ka valimisaktiivsust. Kui peaks kerkima põhjendatud kriitika selle turvalisuse osas, siis olen valmis tagasi minema senise – vanamoodsama süsteemi juurde.

Valimised kaotavad mõtte, kui neid saab suures ulatuses manipuleerida. 

Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?

Esmalt peaksid valitsusest tagasi astuma erakonnad, kes majanduskriisi tekkimisele valede otsustega kaasa aitasid. Erafirmades oleks selline tegevjuhtkond ammu tagasi kutsutud. Nad õhutasid kinnisvaramulli ega teinud midagi välispankade ohjeldamiseks.

Eurotsooni kriisi levikul Portugali ja Hispaaniasse on ohus ka meie majandus. Selleks tuleb koguda reserve ja ohjeldada pankade tegevust.

Sarnaselt Slovakkiale peaks Eesti keelduma osalemast rikaste riikide pangandusafääride kinnimaksmisest ja kasutama Kreeka ja Iirimaa jaoks mõeldud summa (9600 krooni/630 eurot iga elaniku kohta) töötute abistamiseks ja täiendõppeks.

Esimene eeldus töökohtade loomiseks on riigi finantside korrashoid ja maksupoliitika, mis ergutab ettevõtteid uusi töökohti looma.

Teisalt peab valmistuma uuteks kriisideks reservide kogumisega. Eesti on loobunud suurest osast majanduse juhtimise mehhanismidest Brüsseli kasuks. Valitsuse range eelarvepoliitika on üks mõjukamaid säilinud tööriistu, mis aitab meid Läti või Kreeka saatusest päästa.

Inimeste välismaalt tagasitoomiseks vajab Eesti kiirelt edenevat majandust, ent samas on Euroopa Liidu ideoloogia ehitatud multikulturalismile ja migratsiooni soosimisele.

Seetõttu võib eestlaste kojutoomine olla  läbikukkumisele määratud. Pigem ootab meid üha kasvav väljaränne, millele pole lõppu ette näha, sest ikka tundub paljudele elu kuskil mujal parem.

Selleks tuleb noorte «kodus hoidmiseks» kasvatada isamaa armastust.

Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?

Olen seaduste kirjutamisega kokku puutunud justiitsministeeriumi ametnikuna, kui minu töölaual valmisid mitmed seadused ja seaduste parandused. Samuti olen juristi ja ajaloolase haridust  rakendanud kõrgkoolis Eesti riikluse ajaloo ja riigiõiguse õpetamiseks.

Mõlemad teemad annavad mulle väga head oskused osaleda seadusloomes ja parlamendi töös.

Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, mõlemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitõuse ja mida kõike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?

Olen perepea ja ühe lapse isa, mistõttu tean väga hästi kui palju peab tavaline inimene vaeva nägema igapäevaeluga toime tulemiseks.

Tean, et kõiksugu toetuste taga ei ole müstilist riiki, vaid on maksumaksja raha. Parteid on avastanud, et lubadustest ei pea sugugi kinni pidama ning valija meelitamiseks võib lubada kõikvõimalikke toetusi alates emapensionist ja lõpetades utoopilise kodanikupalgaga.

Riigikogus tehtavad otsused mõjutavad igaüht. Tulemus ei sõltu universaalsest „üksikkandidaadist“, vaid konkreetsest üksikkandidaadist, kes aitab neid eesmärke ellu viia, mis küsimuses nimetatud perepea vaadetega kõige paremini ühtivad.

Ühisosa on üksikkandidaatidel näiteks selles, et enamus tahaks valmissüsteemi muuta selliseks, et parteidevälised kandidaadid saaksid kergemini valituks. Ka see võib tähendada väga olulist muudatust.

Uued inimesed ja liigparteistumise vältimine aitab Eesti hoida stagnatsiooni eest. Ja see oleks juba kasulik asi meile kõigile.

Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?

Tegelen edasi samade küsimustega, mida käsitlesin valimistel. Uut ja huvitavat aga tuleb juurde!

Kindlasti plaanin edasi tegeleda ka endiste kommunistide tegevuse kohta materjalide kogumisega ja selle avaldamisega oma koduleheküljel. Teretulnud on kõikide kaastöö! Hoidke ennast kursis minu kodulehekülje www.poolamets.ee kaudu.

Tagasi üles