Üksikkandidaadi Veiko Rämmeli (Tartu linn) hinnangul on inimene loodud sellisena, et ta ei hinda tasuta asju, mistõttu pole mõtet rääkida tasuta hariduse andmisest.
Veiko Rämmel: tuleks kehtestada ühtne õppemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Millise teemaga sooviksite riigikogus kõige enam tegeleda ja miks? Kui Teil on konkreetne teema, siis kuidas lahendaksite?
Esmane on ebademokraatliku ja põhiseaduse vastase valimisseaduse ja parteidekeskse valimiskorra muutmine. Selleks on vaja vastu võtta uus valimisseadus, kus ei oleks ülekantavat häält jt kompensatsioonimehhanisme.
Saadik peab olema tagasikutsutav ja rahval peab olema õigus panna seadustele veto. President peab olema otsevalitav.
Minu teine teema, millega olen piisavalt kursis, on haridus- ja kõrgharidussüsteem (olen olnud kolm aastat Eesti Üliõpilaskondade Liidu volikogu liige).
Näen ette järgmisi lahendusi, mille kohta tean ette, et nad ei ole mitte eriti populaarsed, kuid on ausad ja reaalsed.
Põhi- ja gümnaasiumiharidus peab olema kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Arutu koolide sulgemine ja hariduse lõputu reformimine tuleb lõpetada koheselt. Siin on koht, kus ei saa lähtuda vaid majanduslikust tasuvusest.
Tuleb kehtestada kohustuslik eetikaõpetus, sest sellega on meie ühiskonnas väga halvad lood.
Alustuseks peaksime kaardistama, milliseid kõrgharitud spetsialiste Eesti vajab ja mitte tootma tasuta mõttetuid spetsialiste (massharidus).
Kõrgharidus peab olema otse loomulikult kättesaadav kõigile võimekatele ja seda sõltumata vanemate rahakotist, kuid mitte tasuta. Tasuta saame vaid rumalaid, mida tänane süsteem ilmekalt demonstreerib.
Inimene on juba loodud sellisena, et ta ei hinda tasuta asju. Kui puudub omavastutus õppemaksu näol, muutub kõrgkool lapsepõlve pikendajaks ja kaob stiimul õppimiseks.
Erialadel, mida riik ei vaja, võib olla ka teistsugune (kõrgem) õppemaks, sest see on isiku oma vaba valik. Peavad olema piisavad õppetoetused (stipendiumid), mis lähtuvad vaid õppeedukusest ja annavad võimaluse õppida ilma lisaks töötamata.
Tuleb taastada õppemaksu kustutamine riigi- ja omavalitsusasutustesse tööle asuvatele ja lapse sünnitanud tudengitele. Selle korra kaotamine oli riigi sõnamurdmine tudengite suhtes.
Võimekamate väljaselgitamiseks on vaja taastada sisseastumiseksamid. Tänane gümnaasiumi riiklike eksamite süsteemi aluseks võtmine ei ole piisav, seda on ajalugu näidanud.
Mitte ükski erakond ei ole näidanud, kust kohast tuleb raha selleks tasuta kõrghariduseks ja seda eriti tänases masu olukorras. Seega on nende, ka IRL-i tasuta kõrghariduse puhul tegu tühja populistliku lubadusega.
Ma tean, et minu ühtlase õppemaksu idee ei ole populaarne, ja tean, et ka EÜL seda ei poolda. Noored juba on oma olemuselt vasakpoolsed, kuid ma ei saa teisiti, sest ei taha valetada.
Kui kehtestada ühtlane õppemaks kõigile (riiklikult kontrollitav ülemmäär) ja tagada õppetoetused ning õppelaenud, siis kaob rahastuse probleem ja õppida saavad ka kõik kellel võimeid.
Kusjuures õppetoetused saavad sõltuda vaid õppeedukusest ja peavad suuruse poolest olema piisavad äraelamiseks, loomata vajadust õppimise kõrvalt töötamiseks. See kõik on olnud ja isegi lähiajaloos. Meie aga leiutame uuesti jalgratast - milleks? See ei õnnestu!
Muidugi ei taga ka ühtlane õppemaks kõrgkoolide täielikku rahastatust, puuduolev osa tuleb kompenseerida koolidele riigieelarvest. Nii nagu seda täna oma tasuta kõrghariduse puhul soovib IRL.
Kahjuks nende variandi puhul ei jätkuks selleks raha. Riiklik toetus koolidele ei tohi sõltuda omandivormist, vaid ainult kooli suurusest ja lõpetajate kvaliteedist.
Koheselt tuleb taastada õppelaenude kustutamine riigi ja omavalitsussektorisse tööle asujatele ja lapse sünnitanud tudengitele. Selle lubaduse murdmine REF-i ja IRL-i poolt oli suurim sigadus tudengite suhtes, mida tänane valitsus on teinud.
Valitsus ei tohi oma sõna murda, kuid just seda ta tegi, seega puudub nende vastu ka usaldus. Miks peaksime siis uskuma IRL-i tasuta kõrghariduse lubadust, kui nad juba ükskord on oma sõnu söönud.
Omaette teema on kvaliteet. Tänane süsteem, kus koole hindavad sisuliselt konkurendid, ei ole objektiivne, arvan, et vaja on taastada koolide hindamine erapooletute välisekspertide poolt.
Kuidas suhtute e-hääletamisse?
Väga positiivselt, kuid nagu tänaseks on selgunud, siis süsteemi töökindluse tõstmiseks on veel palju teha.
Kuidas luua puuduvad (orienteeruvalt) 50 000 töökohta ja inimesed välismaalt koju tuua?
Taastada rahvuslik majandus ja luua olukord, kus inimestel on Eestis hea elada ja lapsi kasvatada. Täna see nii ei ole, sest kartellivalitsus tegeleb kõige muuga, aga mitte rahvusliku majandusega ja rahvuse püsimajäämisega.
Teatavasti riigikogu tegeleb paljuski seadusloomega. Missugust kogemust omate seadusloome vallas ja palju olete sellega oma praeguses elus kokku puutunud?
Enne Res Publica valitsuse poolset seadusemuudatust töötasin kohtus esindajana. Olen omanud juriidilist kirjastust, seega peaks olema seaduste tõlgendamisel piisav kogemus.
Tänase Eesti häda on massiliselt vastuvõetud mõttetud seadused, millede kasutegur nullilähedane. Kui seaduste täitmist ei suudeta tagada, siis langeb nii seadusandja kui ka seaduste autoriteet. See olukord vajab muutust.
Olen tavaline kahe lapsega perekonna perepea, molemad koos naisega käime tööl. Elame pangalaenuga ostetud eramajas. Lubatakse küll lastetoetusi, pensionitouse ja mida koike, kuid unustatakse täiesti tavalised tööl käivad inimesed! Millist otsest tulemust näeme, kui anname oma hääled üksikkandidaadile?
Kuna olen ise inimene rahva hulgast ja pealegi kristlane, siis ei luba ma pudrumägesid ja piimajõgesid.
Tean perede rasket olukorda ja luban teha kõik selle parandamiseks. Konkreetsemalt minu programmist. http://www.vabakodanik.ee/est/inimesed/veiko-rammel/valimisprogramm.html
Mis saab edasi, kui Te ei saa järgmisesse riigikogu koosseisu?
Vastus on lihtne. Kuna olen väitnud, et soovin tänase olukorra paremaks muutmist, siis saab järeldada, et valija seda ei soovi ja on rahul praeguse olukorraga ja stagnatsiooniga ning parteide diktaadiga ja tühjade lubadustega, mis on ilusad, kuid ebareaalsed.
Eks lõpetan kooli (õpin Tartu Teoloogia Akadeemias 4 kursusel) ja kasvatan oma lapsi ja teen tööd nagu seni.