Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus tõdes, et tööleping ei saa olla nagu iga teine leping, kuna töövõtja ja tööandja pole majanduslikult võrdsed.
Tuus: töölepinguseaduse eelnõu vaenab töövõtjat
9. oktoober 2008, 14:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuus lisas, et seetõttu ei teosta Euroopa Liidu liikmesriikide rõhuv enamus tööpoliitikat võlaõiguse kaudu.
«Töö ei ole vorstijupp ja tegu ei saa olla ostu-müügi tehinguga,» märkis Tuus.
« Kõige rohkem hämab ministeerium aga sellega, nagu nõuaks Euroopa meilt tööturu paindlikkuse sildi all töötajate hüvitiste ja sotsiaalsete tagatiste vähendamist. Nii see kindlasti pole, sest Euroopas on sotsiaalkaitse süsteem paigas,» lisas ta.
Tuus tõi näiteks Soome, Rootsi, Norra ja Saksamaa, kus on koondamisest etteteatamise aeg 6-7 kuud.
«Taanis, mida meil tuuakse näiteks, kui väikeste koondamishüvitistega maad, makstakse sealt edasi nelja aasta jooksul töötuskindlustushüvitist ja seda koguni 90 protsenti palgast. Hollandis ei saa töötajat ilma inspektsioonita vallandada.»
Tuusi sõnul ei saa nõustuda sellega, et eelnõu kohaselt nõrgeneb töövõtja vallandamiskaitse ja tööandja roll hüvitiste väljamaksmisel väheneb.
«Koondamisest ette teatamise tähtaeg lüheneb keskmiselt kuu võrra, alla aasta töötanutel aga endiselt kahelt kuult vaid 15 päeva peale,» ütles Tuus.
«Ühe kuupalga võrra vähenevad ka koondamishüvitised. Seega muudab uus eelnõu inimesest lahti saamise kiiremaks ja odavamaks.»
Tuus ütles, et seadusevastane vallandamine muudetakse seaduslikust soodsamaks, sest tööandja eksimuse korral inimest enam tööle tagasi ei ennistata.
«Raseda naise ja töövõtjate esindaja vallandamise puhul kaob ära nõue see tööinspektsiooniga kooskõlastada,» märkis ta.
«Õhtune tööaeg, mille eest praegu lisatasu makstakse, kaob. Inimesele võib koondamisteate üle anda ka haiguse või puhkuse ajal.»