Pille Laiakask, Jonatan Karjus: pole hääli, pole probleeme?!

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi bakalaureusetudengid Pille Laiakask ja Jonatan Karjus kirjutavad valimisblogi postituses, et kui lubaksime valimiskasti juurde vähemalt 16-aastaseid kodanikke, tooks see tänase seisuga juurde rohkem kui 30 000 hääleõiguslikku isikut, mis oleks Eesti mastaabis küllaltki arvestatav jõud.

President Ilves kutsus rahvast vabariigi aastapäeva kõnes üles järgmisel kümnendil keskenduma ühiskonna elukvaliteedi parandamisele. Oleme jõudnud oma riigi arengus etappi, kus oleks aeg kaaluda valimisõiguse laiendamist. Demokraatia arengu seisukohast on tähtis, et laiem spekter rahva häälest jõuaks valitsejateni.

Noorte valimisea teemat on tänavustes valimisplatvormides käsitletud enam, kui varasematel valimistel. Sotsiaaldemokraadid ja rohelised on öelnud selgelt välja, et KOV valimisiga võiks olla 16 eluaastat. Ettevaatlikum on olnud IRL, lubades algatada arutelu, kas 16-aastaselt valimine on mõtekas, pigem toetatakse vanematele laste eest lisahääle andmist.

Mõistagi on küsitav, kas 16-aastane noor omab poliitilisi vaateid, arusaama ühiskonna toimemehhanismidest või kui kergesti mõjutab teda propaganda? Huvitava argumendi võib leida rahvusvahelise IEA ICCS (2009) uuringu raportist, kus osales Eestist 140 kooli. Uuringus kajastus, et teismelistel noortel eksisteerib selge arusaam ühiskonna poliitilisest kultuurist. Tundub, et noori on siinkohal alahinnatud.

Noorte osakaal meie ühiskonnas väheneb jooksvalt, mistõttu valimisea langetamine oleks üks viise säilitamaks noorte osalust demokraatias. Kui lubaksime valimiskasti juurde vähemalt 16-aastaseid kodanikke, tooks see tänase seisuga juurde rohkem kui 30 000 hääleõiguslikku isikut, mis oleks Eesti mastaabis küllaltki arvestatav jõud. Sellise häältehulgaga saaks isegi mõne valimiskünnisel kõõluva erakonna muretult riigikokku aidata.

Põhiseaduslik ja ühiskondlik muudatus peab toimuma järk-järgult ning läbimõeldult. Positiivseks näiteks võime tuua Austria. Valimisea langetamine 16. eluaastani toimus astmeliselt: esmalt rakendati muudatust KOV tasandil, misjärel seati sisse üldine valimisõigus (v.a. Euroopa parlamendi valimised). Teiseks heaks näiteks on Sloveenia, kus valida võivad 16-aastased töötavad noored. Eestiski on 16-aastased ühe korra valida saanud, seda 1990. aasta Eesti Kongressi valimistel.

Noorte valimisõiguses langetamisega võime leida vastuse küsimusele, kuidas parandada Eesti poliitilist kultuuri – meie riigis peab poliitika tegemine muutuma spetsiifilisemaks. Erinevate ühiskonnagruppide laialdasem kaasamine otsustamisprotsessidesse sunniks poliitikuid tegema enam kvaliteetsemat, inimkesksemat ja diferentseeritumat poliitikat – ja egas riigikogusse pääsemine ei tohikski olla paari hea valimisreklaami kaugusel.

Tagasi üles