Hoolimata sellest, et kehtiv avaliku teenistuse seadus (ATS) on viisteist aastat vana ning selle seaduse muutmise vajadust on teadvustanud juba mitu valitsust järjest, ei suutnud ka XI riigikogu koosseis uut ATSi vastu võtta.
Avaliku teenistuse seadus veereb nagu kuum kartul riigikogust riigikokku
25. veebruar 2011, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaliku teenistuse seadus jõustus 1. jaanuaril 1996. Kuus aastat hiljem, 2002. aastal läbis uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu riigikogus esimese lugemise. Eelnõu menetluses siiski kuigi kaugele ei jõudnud.
2008. aasta alguses valmis uus ATSi kontseptsioon, mille kohaselt peaks ametnike ring kitsenema, maksimaalne puhkus lühenema, eripensionid kaduma ning selgema vormi peaks saama ametnike palk.
16. septembril 2009 toimus riigikogus uue ATSi esimene lugemine, kus eelnõud tutvustas justiitsminister Rein Lang. «Vaat see on alles hea eelnõu! Aga tõenäoliselt võtab selle menetlemine meilt rohkelt energiat ja aega,» märkis Lang toona tabavalt.
«Vist kolmes kui mitte neljas valitsuskoalitsiooni lepingus on olnud sees selge lubadus avaliku teenistuse seadus tänapäevastada ja uus seadus vastu võtta. Samas on positiivne, et me seda täna arutame ja mitte päris vahetult enne järgmisi parlamendivalimisi, mis tähendaks selle eelnõu järjekordset menetlusest väljakukkumist,» nentis riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ken-Marti Vaher toona.
Eelnõu kohaselt väheneb ametnike koosseis selle arvelt, et laiendatakse töölepingu alusel töötavate isikute ringi; vähenevad soodustused ja koondamishüvitised ametnikele; kõik vabad ametikohad täidetakse konkursside teel; lihtsustub kantsleri teenistusest vabastamine ning läbipaistvamaks muutub palgasüsteem.
Keskerakond tegi ettepaneku eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada: «Tegemist on kontseptuaalselt vastuvõtmatu ettepanekuga, mis meie hinnangul nõrgendab avalikku teenistust, vähendab selle motiveeritust ja politiseerib sundkorras selle jäänused täielikult. Me ei toeta haldussuutmatu, sõltuvuses, argliku ametnikkonna kujundamist, mida selle eelnõu alusel tehakse,» põhjendas Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepp.
Riigikogu enamus Keskerakonna ettepanekut siiski ei toetanud esimene lugemine lõpetati. Teisele lugemisele see eelnõu aga kunagi ei jõudnudki.
Peaminister Andrus Ansip tunnistas ETV aastalõpunintervjuus 2010. aastal, et ATSi eelnõu seaduseks mitte jõustumine on üks suuremaid tegematajätmisi viimasel ajal.
Kriitika ATSile
ATSi eelnõu on tekitanud vastakaid arvamusi. Riigikontroll on oma 2009. aasta detsembris saadetud arvamuses näiteks osutanud, et ametnike ringi kitsendamine ei pruugi tuua oodatavat kasu. Eelnõu kohaselt soovitakse oluliselt vähendada ametnike arvu, laiendades riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustes võimalusi töötamiseks töölepingu alusel. Riigikontroll leidis aga, et ametnike ümbernimetamine on nii töö- ja ajamahukas ning vaidlusi kaasa toov protsess, et kahtluse alla läheb muutusest saadav kasu.
Tallinna Tehnikaülikooli haldusjuhtimise ja halduspoliitika professor Tiina Randma-Liiv tunnistas oma ekspertarvamuses, et kuigi eelnõus on paar põhimõttelisemat probleemi, loob eelnõu siiski piisavalt korraliku aluse avaliku teenistuse arendamiseks. Ühe põhimõttelise probleemina tõi Randma-Liiv välja asjaolu, et eelnõu kandvaks väärtuseks on paindlikkus (näiteks teenistusest vabastamise lihtsustamine), kuid seda ei tasakaalusta avaliku teenistuse stabiilsust ja neutraalsust tagavad meetmed. «Seetõttu võivad süveneda probleemid seoses järjepidevuse ja institutsionaalse mäluga,» märkis professor.
Nördimust uue ATSi osas väljendasid ka riigi- ja omavalitsusasutuste töötajate ametiühinguliitude ROTAL juht Kalle Liivamägi ning ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga ning seda eelkõige seetõttu, et neid ei kaasatud eelnõu väljatöötamisse.