Eilsesse kultuuri-, hariduse- ja integratsiooniteemalisse ETV «Valimisstuudiosse» tõi ajakirjanikest kokku pandud hindamiskomisjoni hinnangul värskust Kaarel Tarand, kõige asjatundlikumaks peeti aga Tõnis Lukast.
Ajakirjanikud: värskust tõi saatesse Tarand, asja tundis Lukas
17. veebruar 2011, 15:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punktide järgi hindasid Postimehe ajakirjanikud Urve Eslas, Urmas Seaver ja Anneli Ammas ning Postimees.ee ajakirjanikud Alo Raun, Aivar Reinap ja Merje Pors kõige kõrgemalt Tõnis Lukast (Isamaa ja Res Publica Liit), kes sai 4,8 punkti 5 maksimaalsest. Talle järgnesid kõrgemate punktide saajatest roheliste nimekirjas vabamehena kandideeriv Kaarel Tarand 4 punktiga, sots Peeter Kreitzberg 3,8 punktiga, Keskerakonda esindav Mailis Reps 3,5 punktiga ja Rein Lang Reformierakonnast 3,3 punktiga.
Kui Lukast hindasid ajakirjanikud kõige asjatundlikumaks, siis Tarand teenis kiidusõnu eelkõige sõnaosavuse ja värskete ideede poolest. «Ehkki kohati teadlikult provokatiivne ja demagoogitsev, on temas võimet mõelda praegusest kanoonilisest ideoloogiast väljaspool, mis annab tulemuseks mõned üsna ootamatud ja värsked järeldused,» iseloomustas Tarandi esinemist Postimehe arvamustoimetaja Urve Eslas.
«Parim oli seekord Kaarel Tarand, kes suutis enim uusi ideid genereerida ning muutis pika telesaate vaadatavaks. Kogu selle pullitegemise juures on tema juttudes aga ka mitu kulbitäit tõtt,» lisas Postimees.ee vanemtoimetaja Alo Raun.
Kreitzberg tekitas vastakaid arvamusi
Kuigi Kreitzberg teenis kõrgeid punkte, tekitas tema esinemine vastakaid arvamusi. Postimehe uudistejuhi Urmas Seaveri hinnangul oli Kreitzberg suurim üllataja: «Oli teada, et ta on tugevate teadmistega, kuid ta vürtsitas oma teadmisi ka lahedate repliikidega.» Samas nii Urve Eslasele kui ka Postimehe reporterile Anneli Ammasele valmistas sotside esindaja suurima pettumuse. «Kas lüüasaamine rektorivalimistel mõjus tõesti nii frustreerivalt? Näib, nagu oleks võimalik haridusministrikoht vilets lohutusauhind,» nentis Eslas.
Enamiku meelest oli suurim üllataja Vene Erakonda Eestis esindanud Dmitri Mihhailov, keda tunnustati pildil püsimise eest. Näiteks Anneli Ammas märkis, et Mihhailovil olid heas eesti keeles selged seisukohad.
Suurima pettumuse valmistas paarile ajakirjanikule Iseseisvusparteid esindanud Peeter Paemurru. «Integratsiooniteema peaks olema Iseseisvuspartei leivanumber, kuid selles teemas jäid nad seekord täielikult varju,» märkis Alo Raun.
Postimees.ee vastutav väljaandja Aivar Reinap nentis, et Rein Lang polnud väitluseks kuigi hästi valmis ja tal puudus tavapärane särts.
Postimees.ee reporter Merje Pors leidis aga, et suurim pettumus oli Laine Jänese puudumine debatilt, mis jättis kultuuriteema tagaplaanile. Ka Urve Eslas märkis, et kogu debatt oli hariduskeskne.
Parimad ja halvimad esinejad ajakirjanike hinnangul
AIVAR REINAP, Postimees.ee
Kes oli kõige asjatundlikum?
Tõnis Lukas
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Kaarel Tarand
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Kaarel Tarand
Kes oli suurim üllataja?
Dmitri Mihhailov, sest varasemad Vene Erakonna esindajad pole suutnud diskussiooni sekkuda. Esitas oma seisukohti arusaadavalt.
Kes oli suurim pettumus?
Rein Lang, kes polnud justkui väitluseks valmis ja tal puudus tavapärane särts.
ALO RAUN, Postimees.ee
Kes oli kõige asjatundlikum?
Tõnis Lukas (IRL). Olen näinud Tõnis Lukast teles punnitatult esinemas, kuid seekord mõjus ta tõesti kõige kompetentsemalt ja argumenteeritumalt, isegi kui ma temaga mõnes küsimuses ei nõustu.
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Rein Lang (RE) ja Kaarel Tarand (EER). See pole muidugi mingi üllatus, et Kaarel Tarand ja Rein Lang pole suu peale kukkunud.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Kaarel Tarand (EER). Kui kõik on ümberringi surmtõsised, ongi üht «tola» vaja, kes tuju üleval hoiab.
Kes oli suurim üllataja?
Dmitri Mihhailov (VEE). Ta jutt oli küll vahel väga raskesti mõistetav, kuid ta pääses rohkem pilti, kui oleks osanud oodata. Üldiselt olid üllatustega seekord kehvad lood.
Kes oli suurim pettumus?
Peeter Paemurru (EIP). Integratsiooniteema peaks olema Iseseisvuspartei leivanumber, kuid selles teemas jäid nad seekord täielikult varju.
ANNELI AMMAS, Postimees
Kes oli kõige asjatundlikum?
Tõnis Lukas (minister peab teadma oma valdkonda ja teadiski) ja Kaarel Tarand.
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Kaarel Tarand (Kaarlit tundes, ei olnud tema sõna- ja mõttemängud ning provokatsioonid üllatavad, aga andsid saatele vürtsi) ja Dmitri Mihhailov.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Kaarel Tarand (sama, mis üleval).
Kes oli suurim üllataja?
Dmitri Mihhailov (heas eesti keeles selged seisukohad).
Kes oli suurim pettumus?
Peeter Kreitzberg (endise haridusministri ja äsjase rektorikandidaadi suust lootnuks kuulda vähem poliitpropagandat ja rohkem asjalikke ettepanekuid).
MERJE PORS, Postimees.ee
Kes oli kõige asjatundlikum?
Tõnis Lukas, kuid palju ei jäänud maha ka Kreitzberg ja Reps.
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Kindlasti Kaarel Tarand. Teda oli esinejana hea jälgida – väljendub selgelt ja haaravalt ning pälvis mitmel korral selle eest ka stuudiopubliku aplausi. Tõi väga mõnusat vürtsi saatesse oma repliikidega – kuigi ta ideed pole kohati reaalsed, suutis ta siiski värskendust tuua.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Kaarel Tarandi kahtlemata. Samas ta saab omapärasust värske tegijana omale ka kõige rohkem lubada.
Kes oli suurim üllataja?
Dmitri Mihhailov, kes suutis oma seisukohti esitada tunduvalt paremini kui tema erakond valimisstuudios varem seda suutnud on. Pääses ilusti pildile ja seisis oma teemade eest.
Kes oli suurim pettumus?
Laine Jänes, keda oleksin oodanud Reformierakonna seisukohti esindama. Ehk oleks Jänese esinemise korral ka kultuuri teema rohkem pildil püsinud, seekord käis põhidebatt hariduse üle ja kultuur jäi tagaplaanile.
URMAS SEAVER, Postimees
Kes oli kõige asjatundlikum?
Tõnis Lukas. Kasutas oma ministriameti eelise täielikult ära ehk näitas haridusest väga detailseid teadmisi, mida osavalt väitlusse pikkis.
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Peeter Kreitzberg. Oli lobeda jutuga, kuid esikoht läheb talle eelkõige kahe detaili eest – 1) lause «Tarand peaks saama rahandusministriks, sest ta lubab eelarvet sada protsenti kasutada kultuurile ja teised sada protsenti haridusele» 2) lõppsõnas uuris, et mis teemal saatejuhid tahavad, et ta räägiks ja kui öeldi, et vaba valik, siis koha ka tulistas. Mehele sobis vabalt, ilma probleemideta ükskõik mis kohustuslik teema ja ka vabateema.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Dmitri Mihhailov. Kuid arvestades tema esindatud poliitjõudu, siis tema eristumine saates oli samas ka väga ettearvatav.
Kes oli suurim üllataja?
Peeter Kreitzberg. Oli teada, et on tugevate teadmistega, kuid vürtsitas oma teadmisi ka lahedate repliikidega.
Kes oli suurim pettumus?
Peeter Paemurru. Mitte, et ma oleks arvanud, justkui ta peaks olema saate säravaim tegija, kuid avasõnas jooksis ennast pea 30 sekundiks täiesti kinni ja sellise formaadiga saates oli see ikka piinlikult pikk vaikus.
URVE ESLAS, Postimees
Kes oli kõige asjatundlikum?
Lukas. Haridusküsimustes. Kultuuriküsimustest polnud keegi.
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Tarand. Hea retoorik ja oraator, kohati küll demagoogitsev, kuid sellisena me teda ju armastamegi.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Tarandi. Isegi kui tal ei ole palju tugevaid külgi, on oskus mõelda kastist väljas kahtlemata üks selline.
Kes oli suurim üllataja?
Mihhailov. Rahulik argumenteeritus.
Kes oli suurim pettumus?
Kreitzberg. Kas lüüasaamine rektorivalimistel mõjus tõesti nii frustreerivalt? Näib, nagu oleks võimalik haridusministrikoht vilets lohutusauhind. Muidugi võib selle kõik ka väsimuse arvele kirjutada. Tal on seljataga üks võitlus rohkem kui teistel.