Riigikogu ei võtnud nn salastamise seadust vastu
Täiendatud 15.00 Tsahkna ja Sepa kommentaaridega!

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Riigikogu otsustas täna mitte vastu võtta justiitsministeeriumi koostatud eelnõud, mis oleks kaitse- ja siseministeeriumile ning nende valitsemisala asutustele andnud õiguse salastada ametnike nimed, kontaktandmed, analüüsid, hinnangud ja kokkuvõtted juhul, kui need puudutavad riigi kaitsevõimet ja julgeolekut.

Parlament otsustas eelnõu menetlusest välja hääletada - 26 riigikogu liiget olid seaduse vastuvõtmise poolt, 39 aga vastu. Eelnõu poolt hääletasid Reformierakonda kuuluvad saadikud, oravatest hääletasid vastu Väino Linde ja Silver Meikar. Poolt hääletas ka fraktsioonita Jaan Kundla.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) poliitikasekretär Margus Tsahkna märkis, et IRL hääletas eelnõu vastu, sest piirangud ametnikke puudutavale infole oleksid laienenud liigselt ning vähenenud oleks avalikkuse suutlikkus teada saada, mis riigijuhtimises toimub.

«See, et oleme jõudnud lõpphääletuse faasi, on pigem häbiväärne,» nentis Keskerakonna liige Evelyn Sepp enne lõpphääletust ning teatas, et Keskerakond hääletab eelnõu vastu.

Ta rääkis, et Eesti ajakirjandus toob lugejani pidevalt artikleid sellest, kuidas Eesti riik päev-päevalt üha rohkem lukku läheb. «Oleks äärmiselt kahetsusväärne, kui see riigikogu pärandaks sellise mentaliteedi nagu täna siin saalis – pool saali on viimase aasta-poolteise jooksul sisuliselt istunud kott peas, ei näe, ei kuule, ei sekku, ei mingit järelevalvet, ei mingit läbipaistvust.»

Varasemalt on avaliku teabe seaduse muudatus tekitanud meedias elavat vastukaja ning arutatud on selle üle, kas nii suures mahus salastamine on õigustatud.

Pälvis kriitikat

Üks e-riigi akadeemia asutajaid ja kehtiva avaliku teenistuse eetikakoodeksi koostaja Ivar Tallo ütles 2009. aasta novembris Postimehele arutatavat seadusemuudatust kommenteerides, et väikese riigi jaoks on kontaktandmete salastamine mõttetu piirang.

«Mismoodi saab öelda, et riigi julgeoleku huvides saab andmete avalikustamise ära keelata? «Väikeriikidel ei ole mõtet seda teha, sest kõik, kel on vaja teada, saavad ikka lõpuks teada,» nentis Tallo toona.

Kaitseministeerium väljendas toona oma seisukohta, et kui kodulehel ei ole kõigi töötajate kohta üksikasjalikku infot avaldatud, teeb see raskemaks Eestile vaenulike isikute tegevuse.

«Erinevalt suuremast osast teistest Eesti riigiametitest puutub valdav osa kaitseministeeriumi töötajatest kokku Eesti või meie partnerriikide salastatud teabega, mistõttu võivad meie töötajate vastu kõrgendatud huvi tunda ka inimesed ja organisatsioonid, kel pole Eesti ja meie liitlaste suhtes heasoovlikud kavatsused,» ütles kaitseministeeriumi pressiesindaja Peeter Kuimet.

Justiitsminister Rein Lang julgustas 2009. aasta novembris, et julgeolekuohu vältimine ei tekita vaikivat ajastut.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Evelyn Sepp kritiseeris eelnõud selle teisel lugemisel 17. veebruaril 2010 ning soovitas teine lugemine katkestada: «Valitsuse algne eelnõu ei vasta mitte mingil määral väikeriigile sobivale mudelile, kus avalikkuse järelevalve võimalus on üks peamisi demokraatia garantiisid, ja täiendavate aluste andmine, mis piiraksid ligipääsu avalikule teabele, ei teeni neid eesmärke, millest demokraatlik Eesti peaks lähtuma ja mida järgima.» Keskerakonna katkestamise-ettepanek ei leidnud aga toetust.

Tehti mitu muudatusettepanekut

Avaliku teabe seadust sooviti muuta koos isikuandmete kaitse seaduse ja arhiiviseadusega. Muudatuse üks eesmärke oli muuta lihtsamaks delikaatsete isikuandmete töötlemise ja selle registreerimise korda. Põhiseaduskomisjon otsustas eelnõu menetlemise käigus kitsendada nende ametiisikute ja asutuste ringi, kellel on õigus juurdepääsupiiranguid kehtestada, jättes selle õiguse vaid otseselt riigi julgeolekuga tegelevatele ministeeriumitele ja nende allasutustele, andes neile muuhulgas õiguse tunnistada riigi julgeolekuga tegelevaid isikuid puudutav teave asutusesiseseks kasutamiseks.

Komisjonipoolse muudatusena sooviti välisministeeriumile anda õigus kehtestada teabe juurdepääsupiirang kokku kuni 20 aastaks välissuhtlust puudutavatele dokumentidele, mis võivad kahjustada Eesti riigi huve.

    Tagasi üles