Tallinna Ülikooli Riigiteaduste Instituudi lektor Jaanika Erne kirjutab TLÜ valimisblogis, et Thomas Fergusoni poliitika investeerimisteooria kohaselt ei määra valimistulemusi niivõrd valijad, kuivõrd valimiste rahastajad ehk majanduslik eliit.
Jaanika Erne valimisblogis: kes juhib Euroopat?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Thomas Fergusoni poliitika investeerimisteooria kohaselt ei määra valimistulemusi niivõrd valijad, kuivõrd valimiste rahastajad ehk majanduslik eliit, kelle ideid hakkavad valitud valimiste järgselt väidetavalt ka ellu viima, eeldades et rahastajate eesmärgiks on saada riik oma kontrolli alla.
Sellepärast võrdleb Ferguson poliitika rahastamist koguni võidurelvastumisega.
Thomas Fergusoni poliitika investeerimisteooria ja Euroopa tasandi erakonnad
Sama poliitika investeerimisteooria kehtib ka Euroopa tasandi erakondade puhul, mida võivad toetada nende liikmeks olevad siseriiklikud erakonnad või nende füüsilisest isikust liikmed kuni 40%-ni nende aastaeelarvest, nagu ka Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused võivad kuni 40% ulatuses nende aastaeelarvest toetust saada nende liikmeks olevatelt siseriiklikelt poliitilistelt sihtasutustelt.
Et Euroopa tasandi erakonnad osalevad Euroopa Parlamendi valimistel ja töös ning Euroopa Liidu institutsioonide töös, et Euroopa Liidu institutsioonides toimuvate menetluste juured on Europarteide liikmeksolevate liikmesriikide erakondades, kes esitavad nii kandidaadid Euroopa Parlamenti kui riikide esindajad Euroopa Liidu institutsioonidesse, samal ajal väidetakse isegi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika kasvavat politiseerumist, tekivadki küsimused, kes rahastab ja määrab Euroopa poliitikat.
Küsitud on isegi, kas Euroopa Liit võib kaotada liidripositsiooni omaenda poliitiliste küsimuste otsustamisel võimalikult Euroopa Liidu mitteliikmesriikidest tuleva kapitali mõjul.
Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni 26. jaanuari koosolek
Seonduvalt arutas Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon 26. jaanuaril 2011.aastal Euroopa tasandi poliitiliste erakondade rahastamise küsimusi.
Põhiseaduskomisjonile esitatud uurimuse siseriiklike erakondade poliitiliste seisukohtade ja programmide, aga ka siseriiklike ja Euroopa tasandi erakondade Euroopa Parlamenti valimisprogrammide kohta teostas European University Institute (EUI).
Selle uurimuse siseriiklikke valimisi puudutav osa põhineb Mannheimi Ülikooli projektil, mille raames on II maailmasõja järgsel perioodil süstemaatiliselt kogutud riikide poliitiliste erakondade valimisprogramme.
EUI kaardistas erakondade eesmärgid Euroopa poliitilisel kaardil.
Uurimuse alusel tuvastati, et siseriiklike poliitiliste erakondade tegevust reguleeriv siseriiklik õigus (nagu ka poliitiline kultuur) erineb riigiti nii tiheduselt kui valdkondade lõikes – mõnes riigis on erakonnad eraõiguslikud isikud, teises riigiorganid, kolmandas omavad nii eraõiguslikke kui avalik-õiguslikke tunnuseid.
Euroopa tasandi erakonnad seevastu tegutsevad kahel õiguslikul alusel – ühelt poolt EL õigus (nt EL määrus 2004/2003), ent teiselt poolt selle liikmesriigi õigus mille kohaselt Euroopa tasandi erakond asutatakse.
Peale Taani õiguse alusel asutatud Vaba ja demokraatliku Euroopa erakonna (EUD) ja Hollandi õiguse alusel asutatud Euroopa kristlik-poliitilise liikumise (ECPM), on Euroopa poliitiliste erakondade asukoht Brüssel, mis tähendab, et nad on Belgia õiguse kohaselt asutatud mittetulundusühingud / kodanike vabatahtlikud ühendused (Association Sans But Lucratif, ASBL).
Oma finantstegevusest peavad nad seega aru andma nii Euroopa Parlamendile (määruse 2004/2003 alusel) kui Belgia riigiasutustele.
Lisaks sõltuvad nad oma siseriiklikest liikmetest.
Mitmetasandilise erakonnasüsteemi ohud
Uurimuses järeldati, et ühelt poolt siseriiklikest erakondadest sõltuva Euroopa Liidu erakonnasüsteemi ühtsust võivad takistada riikide ajaloolised ja kultuurilised faktorid ning riikide majanduseliidi esindajad, aga ka siseriiklike erakondade paljusus ning õigusliku regulatsiooni erinevused.
Teiselt poolt Euroopa Parlamendi poliitilistest jõududest sõltuva Euroopa erakonnasüsteemi ühtsust võib takistada kahe või enama siseriikliku poliitilise erakonna osalemine samas Euroopa Parlamendi grupis, siseriiklike erakondade poolt Euroopa Parlamendi liikmeksolemises üksnes tehnilise külje teadvustamine ning seonduvalt valimiste Euroopa Parlamenti pidamine siseriiklike valimistega võrreldes teisejärgulisteks.
Kuidas kahjulikku mõju vältida?
Ohtude vältimiseks püütakse kolmel tasandil mõjuvast erakonnategevusest Euroopas (siseriiklikud erakonnad, Euroopa tasandi erakonnad ja erakondade paiknevus Euroopa Parlamendis) edendada ühtset Euroopa erakonnasüsteemi sellele riiklike ajalooliste ja kultuuriliste faktorite mõju vähendamise teel, ning valimisõigust ja erakondade rahastamist reguleerivate õigusaktide harmoniseerimise teel.
Viimase puhul rõhutatakse läbipaistvuse tagamist kooskõlas Euroopa Liidu poolt ratifitseeritud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni artikli 7 lõikega 3 ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 8. aprilli 2003.aasta soovitusega liikmesriikidele Rec (2003) 4 ühistest korruptsioonivastastest eeskirjadest erakondade ja valimiskampaaniate rahastamisel, millele vastavust kontrollib Euroopa Nõukogu juures asuv korruptsioonivastane riikide ühendus GRECO.