Online-väitlus: strateegilised ettevõtted peaks kuuluma riigile

FOTO: Scanpix / kollaaž

Postimees.ee kolmandas valimiseelses online-väitluses kaitseb Jüri Ratas Keskerakonna ideed, et strateegilised ettevõtted peaksid kuuluma riigile. Talle astuvad vastu Eesti Väitlusseltsi liikmed Age Tomson ja Martin Tiitmaa.

Väitluse teine osa, ristküsitlus algab juba kell 11.30.

JÜRI RATASE AVAKÕNE
Strateegilised ettevõtted peaks kuuluma riigile

Kuna mõistet «strateegilised ettevõtted» ei ole üheselt defineeritud, siis käsitlen strateegiliste ettevõtete käsitluses ettevõtteid, mis on kas:
- riigikaitse seisukohast tähtsad,
- teenivad regulaarselt olulist kasumit,
- mille toodangule puudub mõistliku hinna ja tarnekindlusega alternatiiv;
- on vajalikud riiklike teenuste pakkumiseks.

Argument 1: Riik on strateegilistele parem omanik, kuna riik ei sea ettevõtte puhul mitte alati peamiseks kasumit, vaid arvestab seejuures ka avalike huvide tagamist ning riigikaitselisi aspekte.

Selgitus: Eesti riigil on 2009. aasta riigi majandusaasta koondaruande põhjal  37 tütarettevõtet, mille enamusosalus kuulub riigile. Olulisemad neist ettevõtetest on Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti Post, Eesti Raudtee, Tallinna Lennujaam jne. Tegemist  on suurettevõtetega, mis mõjutavad oma tegevusega kogu Eesti eluolu. Eesti Energia tagab riigi elektrivarustuse, Eesti Post postiteenuse ja pensioni kojukande, Tallinna Sadam, Eesti Raudtee ja Tallinna Lennujaam tagavad transporditeenuse muu maailmaga.

Näide:  Eesti Energia AS-i erastamine seab ohtu meie energiajulgeoleku ja riigi julgeoleku üldse, sest ei ole teada, kes saab selle uueks omanikuks, millise riigi või millise poliitilise ringkonnaga suhetes on ost seotud.

Järeldus: Suured strateegiliselt olulised ettevõtted peavad olema riigi omanduses, et tagada avalikud huvid, riigi julgeolek ning kasumi teenimine.

Argument 2: Riik teenib omanikuna riigieelarvesse tulusid, mille eest on võimalik osutada avalikke teenuseid, tagada sotsiaalsed garantiid ja teha investeeringuid.

Selgitus: 2011. aasta riigieelarves on prognoositud riigi omanikutuludeks üle 604 miljoni krooni ehk 38,6 miljonit eurot. Arvestades, et keskmise lasteaia ehitus maksab umbes 2 miljonit eurot, siis on võimalik omanikutulude eest riigil ehitada aastas 20 uut lasteaeda. Ettevõtete erastamise korral on  võimalik, et omanikud viivad kasumi Eestist välja. Seejuures maksuvabalt, kuna alates 2000. aastast on ettevõtte reinvesteeritud kasum maksuvaba.

Näide: 2009. aastal oli Eesti Energia kasum 1,8 miljardit kr, Eesti Raudteel 120 miljonit kr, Tallinna Sadamal 408 miljonit kr ja Eesti Lotol 103 miljonit kr.

Järeldus: Riigiettevõtete müügiga asenduvad riigi stabiilsed omanikutulud vaid ühekordsete müügituludega, kuid avalikke teenuseid, sotsiaalseid garantiisid tuleb riigil rahastada igal aastal. Jätkusuutlik riik ei müü kuldmune munevaid kanu.

Argument 3: Riik suudab tagada omanikuna ettevõtete teenuste kvaliteedi, mis on tarbija jaoks parima hinna-kvaliteedi suhtega.

Selgitus: Eraettevõtte jaoks on oluline vaid kasum ning ta ei arvesta välismõjudega. Riik peab seevastu arvestama ka tarbijate huvidega ning tagama teenuse kvaliteedi mõistliku hinnaga.

Näide: Riigi jaoks on odavam teostada pidevat kontrolli ettevõtte teenuse kvaliteedi üle kui erasektoris oleva firma tegevuse üle.

Järeldus: Riigiettevõte tagab tarbijale parema hinna-kvaliteedi suhte kui eraettevõte.

VÄITLUSSELTSI AVAKÕNE
Strateegilised ettevõtted ei peaks kuuluma riigile

Sissejuhatus

Täname oponenti sisuka avakõne eest. Leiame, et riiklikult strateegilised ettevõtted võivad ka erakätes tagada teenuseid kas sama efektiivselt või isegi efektiivsemalt. See, et eraettevõtete üks eesmärke on kasumi teenimine, ei tee neist automaatselt halbu teenuspakkujaid.

Argument 1: Riigi ülesanne ei ole ise ilmtingimata pakkuda avalikke teenuseid, vaid jälgida, et neid pakutaks.

Me näeme, et riik ei peaks tegelema juhtimisega mikro-tasandil ehk mitte sekkuma igapäevastesse probleemidesse. Turumajandusel põhinev ühiskonna majandussüsteem sobib ka strateegiliste ettevõtete puhul.

Riigi ülesanne on luua raamistik, mille sees eraettevõtted saaksid efektiivselt vajalikke teenuseid pakkuda. Riiklikud toetused pigem moonutavad konkurentsiga vaba ettevõtluskeskkonda.

Pigem peaks riik raamistiku loomisega julgustama ettevõtteid avalikke teenuseid pakkuma. Riigi rikkus saab suureneda näiteks töö tõhustumise abil ning just erakätes strateegilised ettevõtted suudavad seda tagada.

Argument 2: Riigile on kasulik ka avalikku teenust pakkuv eraettevõte.

Eraettevõtte eesmärgiks on pakkuda järjest paremat ja efektiivsemat teenust, mille abil suurendada tarbijaskonda ja seeläbi ka kasumit.  Riigil kui omanikul on vähem ajendeid pakutavat teenust paremaks muuta.

Riigi jaoks võib tegemist võib olla poliitiliselt tundlike otsustega ja finantseerimine oleneb eelarve vahenditest, mis eraettevõtjat aga ei puuduta.

Suurema kasumini riigi jaoks viib esiteks ühekordne tulu ettevõtte müügist. Teiseks näitab Mehhikos läbi viidud erastamise uuring, mis käsitleb ka Ida-Euroopa olukorda, et vaatamata mõningate töötajate koondamisele ja marginaalsele hinnatõusule, kompenseerib selle nii müügisumma kui ka kasvava maksulaekumise pealt saadav tulu.  

Kuigi antud näites kaotas töö 550 töölist, siis maksude laekumine suurenes firma efektiivsuse kasvu tõttu nii palju, et maksutulu laekus lisa 50 miljonit dollarit.

Kuna maksutulu on üks peamisi  riigi tuluallikaid, leiame, et ka eraettevõte saab riigile kasumit tuua (R.L.Porta-F.L Silens, 1999, lk 1235-1238). Vaatamata võimalikele tagasilöökidele, kaaluvad erastamise tulud need üle.

Leiame, et oponendi mure sellest, et erastamine seab ohtu riikliku julgeoleku, kuna pole teada, kes saab selle uueks omanikuks, pole põhjendatud. Erastamise lepinguga kaasnevad tingimused, mida ettevõte peab täitma, ning selle kontrolliks on Eestis Konkurentsiamet.

Argument 3: Vaba konkurents tagab parema hinna ja kvaliteedi suhte tarbijale

Leiame, et ühelt poolt on riigi poolt ebaefektiivne ja ebaeetiline sundida maksumaksjaid ülal pidama riiklikke ettevõtteid, mis iseenda ülalpidamisega hakkama ei saa. Kui strateegilised ettevõtted ei kuuluks riigile, saavad vaba konkurentsi olukorras eraettevõtted pakkuda hoopis efektiivsemat ja uuendusmeelsemat teenust.

Näiteks 2009. aasta riigi majandusaasta koondaruande järgi teenis Eesti Post  2009. aastal riigile kasumit vaid 1 miljon krooni.

Samal ajal hoiab samuti oluliselt innovaatilisemat postiteenust pakkuv Smart Post kokku näiteks kontoriruumidele kuluva raha, lisaks on see tarbijasõbralikum ja vähem bürokraatlik,  sest abikaasa postipaki kättesaamiseks pole erinevalt Eesti Postist vaja volikirja, vaid vaja teada õiget koodi.

Avalik teenus peaks olema tarbijale võimalikult kvaliteetne ja lihtsalt kättesaadav ning strateegilised ettevõtted erakätes seda ka võimaldavad.

Avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus saavad sõna sekka öelda ka lugejad. Oma küsimused Ratasele võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma lõppsõna.

Tagasi üles