Tallinna Ülikooli riigiteaduste lektor ja õigusteaduse doktorant Jaanika Erne kirjeldab Riigiteaduste valimisblogis riigikogu valimiste eel, kuidas üle-euroopalised erakonnad mõjutavad siseriiklikke valimisi.
Jaanika Erne: Euroopa erakondade mõju siseriiklikele valimistele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimistega seoses võib esitada küsimuse, kas ja kuidas Euroopa tasandi erakonnad ja Euroopa tasandi poliitilised sihtasutused, kellel on otsesõnu keelatud Euroopa Liidu liikmesriikide siseriiklikke valimisi rahastada, mõjutavad siseriiklikku poliitikat.
Eesti erakondade identiteedimuutus
Ühe siseriikliku mõjuna saab välja tuua Eesti erakondade identiteedi kohandamise Euroopa tasandi erakondadega - Euroopa sotsiaaldemokraatlikku erakonda (PES) kuulub Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) erakonda (EPP) kuulub Isamaa ja Res Publica Liit, Euroopa liberaaldemokraatide erakonda (ELDR) kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond,
Eestimaa Rohelised kuuluvad Euroopa roheliste erakonda (ERP), Euroopa vasakpoolsete erakonda kuulub Eestimaa Ühendatud Vasakpartei, Vaba ja demokraatliku Euroopa erakonda (EUD) kuuluvad liikumine Ei Euroopa Liidule ja üksikliikmena riigikogu liige Jaan Kundla.
Mis on Euroopa tasandi erakond?
Legaaldefinitsiooni järgi on Euroopa tasandi erakond selline erakond või erakondade liit, mis taotleb poliitilisi eesmärke ja mis on esindatud vähemalt veerandis Euroopa Liidu liikmesriikides Euroopa Parlamendi liikmetega. Või on esindatud riikide parlamentides, piirkondlikes parlamentides või piirkondlikes assambleedes.
Või on saavutanud vähemalt veerandis liikmesriikides vähemalt kolm protsenti igas liikmesriigis antud häältest viimastel Euroopa Parlamendi valimistel ja on osalenud Euroopa Parlamendi valimistel või väljendanud kavatsust seda teha.
Lisaks peab Euroopa tasandi erakond olema juriidiline isik selles liikmesriigis, kus ta asub, ning peab oma programmis ja tegevuses järgima Euroopa Liidu asutamispõhimõtteid - vabaduse, demokraatia, inimõiguste austamise ja põhiliste vabaduste ning seaduslikkuse põhimõtteid.
Seega keskenduvad Euroopa tasandi erakonnad eeskätt Euroopa Liidu poliitilistele küsimustele nagu Euroopa Parlamenti valimised, osalemine Euroopa Parlamendi töös, Euroopa Ülemkogu töö mõjutamine, osalemine Euroopa Komisjoni kujunemises jne.
Ehkki Euroopa Liidu liikmesriikide erakonnad ja üksikisikud on Euroopa tasandi erakondade liikmed, ei ole Euroopa tasandi erakondade eesmärk osalemine liikmesriigi sisestel valimistel.
Samas võtavad Euroopa tasandi erakonnad oma tegevuses aluseks liikmesriikide erakondade ja üksikisikust liikmete poliitilised programmid ning on neil sidusorganisatsioonid - poliitilised sihtasutused.
Euroopa poliitilised sihtasutused
Euroopa poliitilised sihtasutused võivad oma tegevuse kaudu toetada ja innustada Euroopa erakondade eesmärkide saavutamist, eeskätt jälgides ja analüüsides diskussiooni Euroopa poliitika ja integratsiooni üle ning selles osaledes.
Kuid nad võivad ka innustada uusi ideid, lähenemisi ja poliitilisi valikuid, toetades Euroopa tasandi seminare, koolituskursusi, konverentse ja uurimusi, pakkudes Euroopa tasandi koostööraamistikku riiklikele poliitilistele sihtasutustele ja akadeemilistele ringkondadele, sealhulgas noorteorganisatsioonidele ja kodanikuühiskonna esindajatele.
Näiteks võivad Euroopa poliitilised sihtasutused kokku viia erinevaid võtmeisikuid, sealhulgas riiklikke poliitilisi sihtasutusi ja akadeemilisi ringkondi, kes võivad nii rikastada poliitilist diskussiooni ning töötada välja uusi ja uuenduslikke poliitilisi ettepanekuid.
Seega erineb Euroopa poliitiliste sihtasutuste tegevus Euroopa tasandi erakondade tegevusest.
Täpsemalt defineeritakse Euroopa tasandi poliitilist sihtasutust liikmesriigis juriidilise isiku seisundit omava üksuse või üksuste võrgustikuna, mis on seotud Euroopa erakonnaga ning mis kooskõlas Euroopa Liidu eesmärkide ja põhiväärtustega toetab ja täiendab asjaomase erakonna tegevust.
Euroopa tasandi poliitilisteks sihtasutusteks on näiteks Euroopa Õpingute Keskus, Euroopa Progressiivsete Õpingute Sihtasutus, Euroopa Roheline Instituut.
Rahastamiseeskirjad seavad piirid
Samas on Euroopa tasandi poliitilistel sihtasutustel keelatud rahastada valimisi või referendumikampaaniaid, ent nad võivad kuni 40 protsendi ulatuses nende aastaeelarvest toetust saada nende liikmeks olevatelt siseriiklikelt poliitilistelt sihtasutustelt.
Kuni 85 protsenti ulatuses sihtasutuse kuludest võib katta Euroopa parlamendi iga-aastane tegevustoetus, mida võib kasutada selleks, et katta sihtasutuse tegevusprogrammis sätestatud tegevusega otseselt seotud kulud, nagu koosolekud ja konverentsid; publikatsioonid, uurimused ja reklaamid; haldus-, personali- ja lähetuskulud.
Ent toetust ei saa kasutada referendumite ja valimistega seotud kampaaniakulude katmiseks, siseriiklike erakondade, valimiskandidaatide ja siseriiklike poliitiliste sihtasutuste otsene või kaudne rahastamiseks; võlgade ja võlgade teenindamise tasude maksmiseks.
Ka Euroopa tasandi erakondadel on keelatud otseselt või kaudselt rahastada siseriiklikke poliitilisi erakondi või kandidaate, küll aga võivad ka Euroopa tasandi erakonda ennast toetada selle liikmeks olevad siseriiklikud erakonnad või selle füüsilisest isikust liikmed kuni 40 protsendini selle aastaeelarvest.
Kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa tasandi erakondade kuludest võib katta Euroopa parlamendi iga-aastane tegevustoetus, mida on samuti võimalik kasutada selleks, et katta erakonna poliitilises programmis sätestatud eesmärkidega otseselt seotud kulud, nagu koosolekud ja konverentsid; publikatsioonid, uuringud ja reklaamid; haldus-, personali- ja lähetuskulud; Euroopa Parlamenti valimistega seotud kampaania kulud.
Ka Euroopa tasandi erakonnad ei saa toetust kasutada kampaaniakuludeks seoses referendumite ja valimistega (välja arvatud Euroopa Parlamenti valimised); siseriiklike erakondade, valimiskandidaatide ja poliitiliste sihtasutuste otseseks või kaudseks rahastamiseks nii riigi kui Euroopa tasandil; võlgade ja võlgade teenindamise tasude maksmiseks.