Jüri Ratas: keskerakonnaga koostöö välistamise mängud on lapsikud

Jüri Ratas.

FOTO: Liis Treimann

Eelmist valimistulemust ehk 29 kohta riigikogus püüdva Keskerakonna valimistoimkonna juht Jüri Ratas peab koostöö välistamist Edgar Savisaarega lapsikuks ja loodab vasaktsentristliku liidu tekkimist.



Kuna Keskerakonna juht Edgar Savisaar kord andis nõusoleku osaleda Postimehe peaministrikandidaatide intervjuusarjas, kuid siis hakkas intervjuuaega aina muutma, andis Postimees tema asemel sõna Keskerakonna valimistoimkonna juhile Jüri Ratasele, kel on tulevikus Savisaarest suurem teoreetiline võimalus peaministriks saada.

Postimees ei soovinud lasta tekkida olukorral, kus vahe teiste erakondade juhtide ja Savisaare intervjuu vahel venib teiste suhtes eba­ausalt suureks.

On need valimised Keskerakonnale kuidagi teistsugused?

Selles mõttes on teistmoodi, et kõigil erakondadel on raha vähem. Kampaania on läinud meediapildist tänavapilti ehk valijale lähedamale.

Kandidaadid otsivad üles rohkem inimesi ja inimestel on päris palju küsimusi. Kõigi erakondade platvormid on läinud sisulisemaks ning meedia ja valitsusväliste asutuste kaudu jõuavad analüüsid inimesteni.

Mida inimesed teilt küsivad?
Olen kolme aasta ja 11 kuuga läbi käinud 226 omavalitsust ja noorte hulgas on palju küsimusi hariduse ja edasiõppimise võimaluste kohta. Nad kurdavad, et pole tööd või on tööleidmise võimalused väga kitsad.

Eakamad inimesed muretsevad, kuidas tulevad toime noored pered. Küsimus on pensionikoefitsiendis. Näiteks küsitakse, et miks ma pean tegema lasteaia abiõpetajana tööd kolm aastat, aga saan ühe aasta eest pensioni. Küsitakse ka, miks teed nii libedad on.

Olete murelik, et Reformierakond on napsamas teie püsivalijaid, eakamaid?

Mulle teeb muret, et mõnel Eesti tipp-poliitikul on peas küpsemas hinnang, et «mina olengi Eestimaa». See on väga ohtlik minu meelest.

Suudate oma teist kohta parteide populaarsustabelis hoida?

Keskerakonna kandidaadid suhtlevad väga aktiivselt üle Eesti tänavatel, kaupluste juures, kultuurimajades. Ma loodan, et meie platvormis olevad põhimõtted jõuavad inimesteni ja need lähevad neile korda.

See, mis öeldi välja ka Postimehe arvamusliidrite lõunal, ehk et kuidas suudame pensioni välja maksta 30–40 aasta pärast, on täiesti õigustatud mure. See on mure sellest, kui jätkusuutlik riik meil tulevikus on. Peame looma töökohti, usun, et 100 000 uut töökohta on väljapääsmatu.

Kuidas 100 000 töökohta luua?

Meil pole praegu piisavalt oma ala meistreid. Teiseks – me ei kasuta ära neid tootmisvõimalusi, mis on alati Eestimaal olnud: aparaaditööstus, linatööstus, tekstiilitööstus näiteks. Peame otsima turge väljastpoolt euroliitu: Aasia turud, Venemaa turg.

Eesti ühiskonna kartus, et me ei tohi maksuerisustega ühel hetkel mingit majandussektorit aidata, mida teevad väga paljud Põhjamaa või euroliidu riigid, on liiga suur. Maksuerisusi võiks julgeda teha näiteks laevanduses. Oluline on ka see, kuidas me suudame stimuleerida ettevõtlust maal.

Kenad plaanid, aga kas ei ole kurb, et erakonna juhi pärast on teie perspektiiviks neli aastat opositsioonipinki?

Perspektiiv, et Eestis tekiks vasaktsentristlik koalitsioon, on minu meelest 2011. aastal palju suurem, kui oli 2007. aastal. Sellesse skaalasse on tulnud tugevalt sisse sotsid ja leiame liitlasi ka teistest erakondadest.

Paremerakonnad on liikunud selgelt keskele. Seda näitas ka 2007. aasta valimiskampaania, kus kõik rääkisid pensionidest, ja praegu on kõigi erakondade mure tööpuudus.

Aga kõik erakonnad on välistanud koostöö Edgar Savisaarega.

Kinnine ühiskond, kus välistatakse koostöö ühe erakonna juhiga, või rahandusministeeriumi väide, et teiste erakondade lubadused on üle mõistuse ja ainsad mõistlikud lubadused on ühel erakonnal, mis on «juhuslikult» seda ministeeriumi juhtiva ministri ehk Jürgen Ligi partei Reformierakond – selline diskussiooni tapmine ja välistamine on väga ohtlik.

Me ei saa näiteks isegi arutada maksude erisuste teemat. 99 protsenti opositsiooni eelnõusid hääletatakse maha esimesel lugemisel, mis ei lase parlamentaarsel diskussioonil tekkidagi. Savisaarega koostöö välistamine tapab diskussiooni.

Savisaare puhul oli diskussioon ikka olemas.

Keskerakonda, kuhu kuulub 13 000 inimest, juhib Edgar Savisaar, ja kui keegi ütleb, et ta välistab töö juhiga, siis ta välistab töö Keskerakonnaga. Koostöö tegemine kerkis skandaali ajal üles ka omavalitsustes, näiteks Tartus, kus toimib koostöö juba kümme aastat. Lapsikud välistamise mängud ei tohiks kuulda tänasesse poliitikasse.

Palju kohti võtate?

Tahan loota, et meie positsioonid paranevad, aga oleme rahul sama tulemusega ehk 29 kohaga.

Milline on Keskerakonna sisemine õhkkond?

Riigikogu valimiste kontekstis on õhkkond töine. Muu on praegu tagaplaanil. Praegu keskendutakse kõigis erakondades sellele, et saada kohtunikelt 6. märtsil võimalikult kõrged punktid.

Savisaare rahaskandaal on viinud teilt eestikeelseid valijaid. Vene erakonna staatus rahuldab teid?

Käisin hiljuti Muhu vallas, mis on väga eestikeelne-eestimeelne kant. Ma ei tunnetanud, et meist ei taheta midagi kuulda. Vastupidi.

Olete teie aru saanud, miks Edgar Savisaar ei pöördunud rahaskandaali pärast kohtusse, kuigi ta lubas seda fraktsioonile?

Ta on lubanud seda kaaluda. Arvan, et selles loos suurema selguse saamine oleks vajalik.

On teis erakonna juhi ja seega ka peaministri ambitsiooni?

Mul on ambitsioon olla Eesti poliitikas nii kaua, kui on inimeste toetus. Plaanin olla poliitikas kauem kui neli või kaheksa aastat ja poliitilised ametikohad sõltuvad väga paljudest muutujatest. Ei ole väga tark seada eesmärke stiilis «homme saab minust minister».

Postimehe intervjuusarjas vastasid küsimustele kuue riigikogus esindatud erakonna peaministrikandidaadid.

Tagasi üles