Tänavustel riigikogu valimistel on võrreldes neli aastat varasemaga üle 15 000 valijat enam, mille põhjuseks on ühelt poolt 1990. aastate buumi ajal sündinute täisealiseks saamine, aga ka aktiivsem kodanikustaatuse registreerimine.
Valimisõiguslike arv kasvas 15 000 võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimiskomisjoni andmetel on tänavustel valimistel hääleõiguslikke inimesi kokku 912 565, mis on 15 322 võrra enam kui eelmistel parlamendivalimistel.
2007. aasta valimistel oli õigus hääletada 897 243 inimesel. 2003. aasta valimistega võrreldes oli siis hääletajate arv kasvanud 37 529 inimese võrra.
Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juhataja Enel Pungas arvas, et suure valijaskonna kasvu põhjuseid on mitmeid.
«Viimase nelja aasta jooksul on paljud seni määratlemata kodakondsusega isikud võtnud endale Eesti kodakondsuse. Ka paljud sünnijärgsed Eesti kodanikud, kes on välismaal sündinud, on lõpuks Eesti kodakondsuse dokumenteerinud,» sõnas Pungas.
Samuti on vahepealsete aastate jooksul saanud täiskasvanuks aastatel 1989-1992 sündinud suured, iseseisvumiseelsed ja -aegsed põlvkonnad.
«Lisaks on rohkemate inimeste kohta teada elukohaandmeid ehk inimesed on rohkem oma elukohti registreerinud. Seetõttu on valijaidki rohkem,» märkis Pungas.