Riigiteadlased hindavad üksikkandidaatide tele-esinemist nõrgaks

Valimisstuudio üksikkandidaatidega

FOTO: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna Ülikooli riigiteadlased leiavad, et eilne ETV saade «Valimisstuudio», kus sõna said riigikokku pürgivad üksikkandidaadid, ei heitnud neist suuremale osale just head valgust.

«See saade näitas, et valimised on ikka päris suur tsirkus,» võttis avaliku juhtimise lektor Viola Soiver muljed kokku. «Ei olnud tegelikult isegi naljakas. Ei veennud, et just üksikkandidaadid teavad kõige paremini, mida rahvas tahab,» lisas avaliku halduse lektor Kersten Kattai.

Soiveri sõnul valmistasid üksikkandidaadid kokkuvõttes suure pettumuse, kuna mõjusid naiivsete ja vaid üksikküsimusi lahendada suutvatena. «Üldiselt oli vähe dialoogi, iga kandidaat rääkis sellest, millest tahtis,» leidis ta.

Kersten Kattai hindas esinejate juttu segaseks: «Väga segased ja ekstreemsed nopped oma arusaama kohta ühiskonna toimimisest ja valupunktide lahendamisest. Minu meelest see debatt neile kandidaatidele loodetud protestihääli küll ei too. Pigem jäetakse valima minemata,» arvas ta.

Ka riigiteooria ja riigiõiguse dotsent Leif Kalev andis üksikkandidaatidele negatiivse hinnangu: «Tervikuna oli saade siiski pigem hea reklaam erakondadele,» ütles ta.

Enim kommentaare pälvisid riigiteadlastelt järgmised üksikkandidaadid:

Leo Kunnaseleanti vastakaid hinnanguid – kui Kalev leidis, et tegu oli saate parima esinejaga, kes rääkis kõige asjatundlikumat juttu, siis Kirna ja Kattai pidasid tema sõnavõtte üllatavalt kahvatuteks. «Kunnasel ei olnud väga midagi öelda, kuigi jah, ega tal väga rääkida ka lastud,» tõdes Kirna.

Kalev kiitis ka Anti Poolametsa, kes võttis tema arvates palju sõna ja suutis oma mõtteid selgelt väljendada. Poolametsa selgeid seisukohti ning äärmuslikkusest hoidumist kiitis ka avaliku poliitika lektor Ott Lumi. Mitmed hindajad imestasid, et Kunnas sai saates ootamatult vähe sõna.

Palju kommentaare pälvis Mark Soosaar, keda Lumi saate parimaks ja sõnaosavaimaks esinejaks pidas: «Soosaar oli staažika poliitikuna läbi mõelnud, kuidas peab saates käituma,» märkis ta. Kalev pidas Soosaare esinemist küll tsiviliseerituks, kuid mitte nii mõjuvaks kui Kunnasel, Kattai suhtus Soosaarde aga kriitiliselt, öeldes, et too ei lisanud midagi originaalselt ega osanud põhjendada oma tänaseid valikuid.

Riigiteadlastele jäi eredalt meelde ka Siiri Sisask oma tuumajaama ja ökokasvuhoonete ideega. «Kõige suurem üllataja oli Sisask, kes osaliselt rääkis ka asjalikku juttu (pikaajaline nägemus hariduse vajadusest) ning sinna kõrvale absurdset juttu, et mahepõllumajandusega paneme majanduse käima,» arvas Soiver.

Leif Kalev nimetas Sisaskit saate omapäraseimaks osalejaks. «Sisask tahab töötutega tuumajaama ehitada ja sellega kogu maa katvaid kasvuhooneid kütta. Jääb ainult selgusetuks, kas tõmmatakse igasse kasvuhoonesse kaabel või piisab koolitamata tööjõu ponnistuste tulemusest immitsevast radioaktiivsest kiirgusest?» küsis ta. Kattai leidis aga, et Sisask ei lisanud arutellu midagi uut.

Sõnaosavuse ja omapäraga jäi hindajatele meelde Valdo Paddar. Paddarit saate suurimaks üllatajaks pidanud Lumi märkis, et Paddar kehastas selgelt rahva häält. «Aktiivsusega peaks olema eeskujuks ka partei esindajatele. Tundub, et ka saatejuhtidele meeldis sellise profiiliga saatekülaline ja seetõttu sai ta ka palju sõna,» arvas Lumi. Kalev võrdles Paddari stiili telepastori omaga ja leidis, et just tema sõnaosavus ajendas saatejuhte küsimusi esitama. «Tal olid küll suhteliselt radikaalsed vaated, kuid samas suutis kandidaatidest ainsana ennast kuuldavaks teha,» leidis ka Soiver.

Kui rahvusvaheliste suhete lektori Catlyn Kirna meelest oli Toomas Trapido saate parim esineja, kel oli oma seisukoht, mida ta loogiliselt väljendas, siis Kalev märkis, et oleks Trapidost rohkem lootnud ja ta sõnum jäi üsna ümmarguseks. «Sellele vaatamata kuulus saate paremikku,» märkis Kalev. Lumi seevastu pidas Trapidot saate suurima pettumuse valmistajaks: «Parlamendipoliitiku kohta oli selgelt passiivne ja ka mitte väga selge platvormiga,» leidis ta. Soiver ja Kirna tunnustasid samas Trapido asjatundlikkust.

Isa ja poja Mart ja Martin Helme esinemist tõid sõnaosavuse poolest esile Kirna ja Kattai, Soiver aga leidis, et Mart Helme nägi Eesti arengut mitmekülgsemalt kui lihtsalt üksikprobleemide lahendamist. Ka Kalevi arvates kuulus Mart Helme saate tugevaimate esinejate hulka.

Omapärase etteastega üllatas riigiteadlasi Svetlana Ivnitskaja, kelle arvamusavaldused armeede laiali saatmisest ja talle antud häälte kadumisest tekitasid hindajates hämmingut. Soiver nimetas Ivnitskaja juttu paranoiliseks.

Koit Luusi puhul jäi riigiteadlastele meelde tema plakat. «Luus oma plakativehkimisega, mis sundis saatejuhte teda korrale kutsuma nagu lasteaias lapsi, oli saate suurim üllataja,» arvas Leif Kalev, kellele sekundeerisid Kirna ja Lumi. Soiver leidis, et Luus püüdis saate ajal aktiivselt kampaaniat teha.

Tagasi üles