Reformierakondlasest rahandusminister Jürgen Ligi kinnitusel ei vasta see tõele, et rahandusministeeriumi koostatud erakondade valimislubaduste maksumuse arvutus on poliitiliselt kallutatud. Haridusminister Tõnis Lukase sõnul aga on ministeerium vähemalt IRL-i tasuta hariduse lubaduse maksumuse arvutamisel küll mööda pannud.
Ligi rääkis valitsuse tänasel pressikonvetentsil, et rahandusministeerium võttis erakondade valimislubaduste arvutamisel aluseks erakondade valimisprogrammid ja parteide esindajate sõnavõtud meedias ja mujal.
Ligi sõnul tegi ta rahandusministeeriumi ametnikele ülesandeks arvutada välja valimislubaduste maksumus, kuid ametnikel oli see juba nagunii plaanis.
«Tegemist on tavapärase regulaarse arvutusega. Me arvutame rahasse erinevaid ettepanekuid, mis tulevad ühiskonnagruppidelt või teistelt ministeeriumitelt. Olemegi ametlik arvutaja. Mitte rahandusminister, vaid rahandusministeerium,» rääkis Ligi.
Tema sõnul ei ole õige süüdistada rahandusministeeriumi kui institutsiooni poliitilises kallutatuses lihtsalt sellepärast, et tema on poliitik. Ta märkis, et rahandusministeeriumi juhib nagunii alati poliitik, olgu see tema või keegi teine.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul aga on rahandusministeerium IRL-i tasuta hariduse lubaduse maksumuse arvutamisel poolega mööda pannud. Näiteks on tasuta kõrghariduse maksumuse arvutamisel jäetud tema sõnul arvestamata, et suur osa õppekohtadest on sotsiaalsetes valdkondades, kus on odavamad erialad.
80 protsenti tudengitest õpib Lukase sõnul erialadel, millele kulub viis kuni kuus korda vähem raha kui näiteks arstide või inseneride õppes.
Lukase sõnul on koos õppetoetuste tõusuga tasuta kõrghariduse jaoks tarvis täiendavalt aastas 40 miljonit eurot, kuid rahandusministeeriumi arvutuse järgi läheb see maksma 80 miljonit eurot.
Samuti pole ministeerium Lukase sõnul arvesse võtnud, et IRLi valimisplatvorm puudutab ainult eestikeelset esimest kõrgharidust. «Te võiksite natuke konsulteerida ka nendega, kes haridusvaldkonda tunnevad,» pöördus Lukas Ligi poole.
Ligi ütles seepeale, et ta on küll nõus, et kõik kulud ei rakendu kohe, kuid arvutustes on nad siiski täpsed.
«On võimalik, et koalitsioonipartnerite pakutud number on saavutatav, aga me ei eeldanud, et hakatakse odavamaid erialasid rohkem tellima. Kui tuleb selle kohta täpsustus, siis me saame ka oma arvutust täpsustada. Mingit pahatahtlikku summa suurendamist pole olnud, vastupidi, me oleme püüdnud mitte liiga teha,» lausus Ligi.
Rahandusministeerium avaldas kolmapäeval parlamendierakondade valimislubaduste maksumuse analüüsi, mille järgi läheks Keskerakonna valimislubaduste täitmine aastas maksma keskmiselt 1,4–1,8 miljardit eurot, roheliste lubadustele kuluks 1,46 ja sotside soovidele umbes miljard eurot aastas.
Reformierakonna valimislubadused tähendaksid aastas lisakulu keskmiselt 207–214 miljonit eurot ja IRLil 510–590 miljonit eurot. Kõige vähem maksavad Rahvaliidu lubadused – 184 miljonit eurot aastas.
IRLi esimehe Mart Laari sõnul aga oleks rahandusministeerium võinud enne arvutuste esitamist erakondadega läbi rääkida, kuna see oleks võimaldanud ministeeriumil täpsem olla. Nii näiteks on Laari sõnul IRLi lubaduste alla märgitud elektriaktsiisi alandamine, mida valimisprogrammis tegelikult ei leidu ning see seab tema hinnangul ministeeriumi arvutused kahtluse alla.