Online-väitlus: madalad maksud toovad kõrgtasemel töökohad

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Postimees.ee teises valimiseelses online-väitluses kaitseb Taavi Rõivas Reformierakonna ideed, et madalad maksud toovad kõrgtasemel töökohad. Talle astuvad vastu Eesti meistrid väitluses Sten Andreas Ehrlich ja Anna Karolin.

Väitluse teine osa, ristküsitlus algab juba kell 11.30.

TAAVI RÕIVASE AVAKÕNE
Madalad maksud toovad kõrgtasemel töökohad

Töökohtade arv, kvaliteet ja palgatase sõltub ettevõtetest, kes töökohti loovad. Riigi ülesanne on tagada majanduskeskkond, mis töökohtade loomist soodustab, mitte ei takista.

Selleks, et mistahes ettevõttel oleks huvi konkreetsesse majandusse investeerida ja töökohti luua, peab riigi majanduskeskkond vastama kahele peamisele kriteeriumile: usaldusväärsus ja atraktiivsus.

Näiteks Eesti usaldusväärsust investeerimiskeskkonnana suurendavad oluliselt nii Euroopa Liitu kuulumine kui kindel valuuta – euro. Need on kvaliteedimärgid, mis näitavad riigi vastamist teatud üldtunnustatud kriteeriumidele.

Majanduskeskkonna atraktiivsuse üks olulisemaid näitajaid on maksusüsteem. On sõnadetagi selge, et investor eelistab madalamat maksumäära kõrgemale ning lihtsamat süsteemi keerukamale.

Kui on valida mitme muude näitajate järgi sarnase riigi vahel, valib investor kahtlemata soodsama maksukeskkonnaga riigi ning loob töökohad sinna. Vastupidine käitumine oleks ilmne ebaratsionaalsus.

Kõige ilmekam näide soodsa maksusüsteemi mõjudest investeeringutele on Eestis kehtiv ettevõtte reinvesteeritud kasumi maksuvabastus. Nii ettevõtjad ise kui erapooletud uuringud kinnitavad, et tänu sellele süsteemile on investeeringud Eestisse kasvanud.

Seega – soodsad maksud toovad investeeringuid, mis on töökohtade loomise eelduseks.

Järgnevalt selgitan, kuidas toob investeeringute rohkus mitte ainult rohkem töökohti, vaid ka kõrgemal tasemel töökohad. Kõrgtasemel on töökoht, millel tehtav töö on kõrge lisandväärtusega ning mille eest makstav palk on tööle vääriline.

Tootmises võib investeering tähendada näiteks seda, et soetatakse masin, mille abil toodab sama hulk inimesi rohkem toodangut. Rohkem toodangut tähendab ettevõttele kõrgemat lisandväärtust ning töötajale kõrgemat palka.

Investeering võib olla ka immateriaalne ehk võimalus saada osa oskusteabest, mis samuti tähendab sama töötajate arvu juures rohkem toodangut.

(Välis)investeeringutel on lisaks veel väga tugev korrelatsioon ekspordiga ehk luuakse väärtust, mida on võimalik konkurentsivõimeliselt välisturul müüa, ning see on lisatulu nii ettevõttele kui ühiskonnale tervikuna.

Kokkuvõttes eksisteerib ilmne seos madalate maksude ja majanduskeskkonna atraktiivsuse vahel ning majanduskeskkonna atraktiivsuse ja kõrgema lisandväärtusega ja suuremate palkadega töökohtade vahel. Madalamad maksud toovad seega kõrgemal tasemel töökohad ning kasvavad sissetulekud.


VÄITLUSSELTSI AVAKÕNE
Madalad maksud ei too kõrgtasemel töökohti

Sissejuhatuseks

Täname oponenti sisuka avakõne eest. Leiame, et soodsatel maksudel on tugev mõju vaid sarnaste majandusnäitajatega riikide puhul. Nõustume, et üldiselt avaldavad välisinvesteeringud tööjõuturule head mõju. Me ei saa nõustuda väitega, et maksusüsteem on majanduse atraktiivsuse üks olulisemaid määrajaid.

Eesti eelis ei saa olla madalad maksud

Väidame, et Eesti majanduse atraktiivsus ei tulene maksusüsteemist. Maailmapanga ja PwC uuringu järgi on Eesti oma maksukeskkonna poolest 185 riigi hulgas 131. kohal, kusjuures madalamad on maksud nii Soomes, Lätis, Leedus kui ka Poolas.

Isegi kui maksud oleksid majanduse atraktiivsuse määramisel olulised, ei viiks maksude alandamine investeeringute suurenemiseni. Näiteks Makedoonias on maksud ligi 40 protsenti madalamad ning Eestil on võimatu makse sedavõrd alandada, et Makedooniaga võistelda.

Eesti majanduse atraktiivsus tuleneb peamiselt kolmest tegurist: asukohast, madalatest palkadest ning tööjõu kvaliteedist.

Asukohta maksusüsteem ei mõjuta ning seega see sellesse väitlusesse ei puutu.

Eesti palgad ei suuda konkureerida Aasiaga

Paljud investorid eelistavad Eestit madalate tööjõukulude tõttu. Nende investorite jaoks on esmatähtis lõpp-produkti hind ning seetõttu valivad nad tootmiseks optimaalsete kuludega riigi.

Lühiajaliselt meelitaks maksude alandamine selliseid investoreid riiki rohkem, kuid pikas perspektiivis ei suudaks me neid ettevõtjaid Eestis hoida.

Kuna üheks Eesti eesmärgiks on palkade kasv, suurenevad tööjõukulud paratamatult. Seetõttu liiguvad taolised ettevõtjad paratamatult Aasiasse, kus on madalamad tööjõukulud. Ka Reformierakonna definitsiooni järgi (tehtav töö on kõrge lisandväärtusega) ei ole Eesti eesmärgiks selliste investorite meelitamine.

Teadmispõhine majandus on ainus jätkusuutlik tee

Kolmandaks meelitab välisinvestoreid tööjõu kvaliteet. Taolised ettevõtjad vajavad kompetentset tööjõudu ehk «kõrgtasemel töökohti».

Selliste ettevõtjate tegevuse juures on esmatähtsad teadmusühiskond ning töötajate teadmised, mitte nende palk. Pigem on taoliste investeeringute puhul Eestis takistuseks tööjõupuudus kui kõrged maksud.

Näiteks IT-sektoris on juba hetkel suur puudus spetsialistidest ning see takistab välisinvesteeringuid.

Ühiskonnas ning riigis on ressursid piiratud. Seega järgneb igasugusele maksude alandamisele kulutuste kärpimine ja maksude tõstmisele kulutuste suurendamine.

Madalate maksudega keskkonnas on riigipoolsed investeeringud haridusse ja teadusesse tahes tahtmata väiksemad kui kõrgete maksudega riigis.

Paksem riik oleks suuteline rohkem investeerima spetsialistide, näiteks programmeerijate, teadlaste ja inseneride, koolitamisse. Nii viib maksude ja ühtlasi haridusse ning innovatsiooni investeerimise suurendamine suure lisaväärtusega töökohtade loomiseni ning maksude alandamine omaks vastupidist efekti.

Seega maksude alandamine iseenesest kõrgtasemelisi töökohti ei loo, vaid kaudselt hoopis vähendab nende hulka.

Avakõnedele järgneb kell 11.30 interaktiivne ristküsitlus, kus saavad sõna sekka öelda ka lugejad. Oma küsimused Rõivasele võib postitada selle loo kommentaariumisse. Ristküsitlusele järgneb väitluse kolmas osa, kus kumbki pool esitab oma lõppsõna.
 

Tagasi üles