Tänases ETV valimisstuudios oli mikrofon üksikkandidaatide päralt. Häälte eest on võitlustulle astunud 32 üksikkandidaati, saatest võttis osa 28. Puudu olid Ilmar Ibragimov, Ragnar Nurmik, Veiko Rämmel ja Sten-Hans Vihmar.
Üksikkandidaadid otsisid tööpuudusele võimalikke lahendusi
9. veebruar 2011, 23:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti pensionäride ühenduse liidu juhi Andres Ergma sõnul tuleks valitsusel pöörata oma nägu ettevõtluse poole ja võtta eeskuju Saksamaast. «Riigieelarvest tuleks võtta raha ja maksta toetusi ja siis areneb ka tööstus, kasvab inimeste heaolu, väheneb tööpuudus. Kõik on õnnelikud.»
Valdo Paddar tuletas meelde, et tänases Eesti Vabariigis ei ole inimestel töökohustust. «Kõik hädad hakkavadki võrdlustega, et millegi pärast on meil Saksa kohtusüsteem, ameerikalik rahajaotus ja põhjamaine tööbörs, mis on Eestis sisuliselt klounaad. Ma paneksin inimestele sellise prääningu, mis kohustab neid tööd tegema.»
Paddar käis välja töötute punktisüsteemi, kus 100 punkti kokku kogunul oleks ukse taga kohe viis parimat tööpakkujat.
Mark Soosaare arvates aga ei ole vaja jalgratast leiutada. «Põhiseadus ütleb, et riik korraldab ümberõppe jne, aga riigi abi on praegu kaudne. Rasketel aastatel tuleks inimestele töö andmiseks ehitada avalikke objekte, teid, taristut.»
Siiri Sisaski arvates on tööpuuduse juures kõige kurvem see, et puudub riigipoolne pikaajaline nägemus. «Kõrg- ja kutseharidus on väga olulised, aga mida me selle haridusega peale hakkame? Tähtsam on see, mida me ise teeme ja millega me ise hakkama saame ja mis on meie potentsiaal.»
Sisask arvas, et väga kiiresti tuleks Eestil endale ehitada tuumajaam ja mitte lihtsalt tuumajaam, vaid neljanda põlvkonna tuumajaam. Lisaks tuleks Sisaski nägemuse kohaselt Eestimaa täis ehitada kasvuhooneid ja tuleks toota mahepõllumajandussaaduseid. «Näiteks Holland on hea eeskuju. Sellel oleks potentsiaali, sest tervislikust toitumisest räägitakse viimasel ajal väga palju.»
Mart Helme jagas Sisaski ja Soosaare nägemust, kuid nentis, et kala hakkab mädanema peast ja üks kurjajuur selles on see, et riigi liberaalne majanduspoliitika välistab riigipoolse sekkumise, mis on elementaarselt vajalik, et mingi asi käivitada.
«Me oleme kaotanud mitusada tuhat maksumaksjat, see ei ole tore. Ülejäänud maksumaksjad maksavad juurde. Valitsuse poolne strateegia tuleb täielikult ümber hinnata ja riik peab saama strateegiliseks investoriks. Pealt vaatamine ja ütlemine, et «pole meie asi» on absoluutselt võimatu tulevikus,» leidis Helme.
Nüüd aga kannapööre tagasi saate algusesse, kus iga kandidaat sai mõne minuti sõna võtta.
Ida-Virumaa ainus üksikkandidaat, infotehnoloogia spetsialist Mihhail Derbnev leidis, et tuumajaam tuleks Eestis rajada Ida-Virumaale. «Tegelikult olid meie vallad sellega isegi nõus.»
Pensionäride esindajana leidis Andres Ergma, et pensionisüsteemi tuleks reformida. «Praegune pensioni indeks arvestab sotsiaalmaksu laekumist ja hinnatõusu, kusjuures suurem mõju on sotsiaalmaksu laekumisel. Kui hinnatõus on suur, aga sotsmaksu laekumise tõusu ei ole, siis ei tõuse ka pension.»
Martin Helme rääkis, et üksikkandidaadid on ühinenud deklaratsiooniga, milles on välja toodud põhilised punktid, mille saavutamiseks kavatsetakse riigikogusse saades kõvasti tööd hakata tegema. «Üksikkandidaadid peavad olema koostöövõimelised,» rõhutas Helme.
Saatejuht esitas Helmele küsimuse, et kas jutt riigikogu liikmete palkade vähendamisest ei ole mitte populism. Helme arvates on tegu hoopiski demokraatiaga. «Kes võtab riigikogu liikmete palkasid vähemaks? Seda teevad nad ise, aga seni on palka ainult tõstetud.»
«Riigikogu töö senise kvaliteediga ei ole sellise raha eest normaalne. Kes läheb raha pärast poliitikasse on seal valedel motiividel. Mina lähen oma seisukohti toetama,» ütles Helme ning lisas, et 20 000 – 30 000 kroonine palk riigikogu töö eest poleks mingi näljapajuk ja see ei ole normaalne jutt.
Tänavu üksikkandidaadina otsustanud kandideerida Mark Soosaar pidas ennast kui sotsiaaldemokraatliku erakonna emakaväliseks raseduseks, kuid nentis, et teatavasti saab ka nii täiesti korralikke lapsi.
Eugen Veges sõnas, et kui peaks Eesti demokraatiast tooma halvima näite, siis selleks oleks roheliste fraktsiooni tegevus riigikogus. Ta lisas, et on esitanud ka avalduse erakonnast välja astumiseks, kuid teised erakonna liikmed on palunud tal seda mitte teha ja olla ka edaspidi «pinnuks diktatuurile».
Mart Helme arvates ei ole erakonnad nähtused, mis püsivad ajas muutumatuna. «Praegu näeme erakondade näitel seda, et erakonnad on väga selgelt kaugenenud väga paljudest oma algelise selgelt välja joonistunud maailmavaatelistest põhimõtetest ja muutunud pigem äriühinguteks.»
«Ma ei leia nende hulgast ühtegi, mis mulle tõesti oleks algusest lõpuni vastuvõetav. Ma võiksin jagada teatud mõttes Reformierakonna, IRLi ja isegi roheliste seisukohti, aga kõrval on seisukohad, millega ma ei saa nõustuda,» ütles Helme.
Helme arvates näitab erakordselt suur üksikkandidaatide arv seda, et inimesed tunnetavad mingeid probleeme ühiskonnas. «Kui võrrelda üksikkandidaatide taset varasematel kordadel ja sel korral, siis on väga selgelt näha, et seekord on tase kõrgemal kui varem.»
Helme ei sõlmiks iialgi viisavabadust Venemaaga, sest see on meile ohtlik. «Kui räägitakse, et ootame viisavabadust demokraatliku Venemaaga, siis jäämegi ootama, kuid tunnetame survet oma sõpradelt, kes tahavad Venemaaga äri ajama. Me ei peaks esindama oma sõprade huve,» leidis Helme.
Endine rahvaliitlane Ingvar Tšižikov rääkis, et uue erakonna loomine tal nendeks valimisteks küll ei õnnestunud, aga see ei täienda seda, et seda ei loodagi. Nimigi juba on olemas – Vabade Kodanike Ühendus.
«Ma tahtsin Rahvaliitu viia õigele kursile, aga nad ei võtnud vedu, sest nad on vana süsteemi osa ja ei tahtnud liikuda,» rääkis Tšižikov.
Priit Tammeraid leidis, et tuleb luua regionaalpoliitika aspektist töökohti, sest maakohad hakkavad välja surema. Tuleks kehtestada maksusoodustused väikeettevõtetele, kes alustavad maapiirkondades.
Raimond Elliku sõnul ei tulnud Rahvaliidust põhimõttelisi otsuseid, mis maaelu oleks edasi aidanud. Samuti ei suutnud Rahvaliit oma ideid teistele erakondadele peale suruda. «Eestimaa peaks jääma Eesti rahva kätte.»
Riigi püsima jäämise üle valutas südant Anne Eenpalu, kelle arvates on vaja hakata tegelema kodu-, kristliku- ja isamaa kasvatusega.
Valijate lemmik Ege Hirv ei mõistnud, miks peavad kõik erakonnad sarnased olema ja võimuladvik eraldatud liikmeskonnast. «Vahet pole, mis erakonnas oled, tunne on ikka nagu oleksid Keskerakonnas.»
Svetlana Ivnitskaja ei uskunud, et ta eelmistel valimistel nii vähe hääli sai. Lisaks leidis Ivnitskaja, et lõpetada tuleks relvastuskulud ning kaitsevägi laiali saata ning sealt ülejääv raha suunata sotsiaalkampaaniatesse.
Üllar Õun, kelle puhul räägitakse eraisiku pankroti välja kuulutamisest arvas, et tehakse kõik, et teda valimistelt ära saada. «Pankrotihaldus on teiste poliitiliste jõudude kasutada ja võtab vastu ka otsuseid, mis on vastuolus pankrotiseadusega. Eestis ei kehti seadused kõigile sarnaselt. Ametiisikud on väljaspool seadust.»
Valdo Paddar kinnitas, et esinduskoht on ikka aatekoht ning rahvale tuleks raha tagasi anda. «Olen eestlane ja multikulti plakati kandjat minust ei saa,» ütles Paddar.