Pankrotihaldur küsis valimiskomisjonilt üksikkandidaadi tagatisraha

Saaremaal Tagamõisas asuva maatüki omanik Üllar Õun pole nõus, et osa tema valdustest liideti Natura aladega.

FOTO: Raul Vinni / Oma Saar

Üksikkandidaadi Üllar Õuna pankrotihaldur palus valimiskomisjonil tagastada mehe valimistel kandideerimiseks tasutud kautsjon, Õuna arvates on pankrotihaldur pahatahtlik ja püüab tema tegevust takistada.

Pankrotihaldur palus valimiskomisjonil tagastada mehe 556 euro suurune kautsjon, kuid komisjon seda teha ei saa, sest selleks puudub seaduslik alus.

Valimiskomisjon registreerib nõuetekohaselt esitatud kandidaadid, kes on tasunud kautsjoni. «Üllar Õun on kautsjoni sularahas tasunud,» kinnitas valimiskomisjoni meediasuhete juht Erki Peegel.

Kautsjoni tagastamise kord on sätestatud riigikogu valimise seaduses, mille kohaselt makstakse kautsjon üksikkandidaadile tagasi, kui ta osutub valituks või saab hääli valimisringkonnas vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses. Muid kautsjoni tagastamise aluseid seadus ette ei näe, selgitas Peegel.

Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal kandideeriv Üllar Õun on valimiskomisjoni kodulehe andmetel töötu, tema ametiks on märgitud kodanikuõiguste aktivist. Pärnu maakohus kuulutas tema pankroti välja mullu mais.

Pankrotihalduri samm valimiskomisjonis oli Õuna jaoks aga üllatus. «Küsimus ei ole võlgades. Pankrotihaldur teeb kõik võimaliku selleks, et mind takistada,» sõnas Õun Postimees.ee’le. «Algusest saadik ei ole pankroti põhjus olnud mingis rahas,» sõnas ta. Mehe arvates on pankrotiprotsess vahend sundida teda vaikima, sest Reformierakonna endine liige kritiseerib teravalt erakonna tegevust Natura alade osas.

«Pankrotihaldur on ületanud oma õigusi, mis tulenevad seadusest. Ta on vastu võtnud pahatahtlikke otsuseid, mis on kohtus vaidlustatud,» sõnas Õun.

Küsimusele, kust leiab pankrotistunud ja ametlikult töötu inimene raha riigikogu valimistel kandideerimiseks, sealhulgas peale kautsjoni ka valimiskampaania tarvis, vastas Üllar Õun: «Härra Pranas Mickevičius, kes on minu kõige suurem võlausaldaja pankrotiprotsessis. Tema leiab, et igale inimesele tuleb anda uus võimalus. Tema on mind kogu aeg usaldanud ja usaldab edaspidi,» oli ta kindel.

Pankrotihaldur: Õun tegutseb ebaseaduslikult

Pankrotihaldur Mari Männiko tõdes, et valimisseadusest ta õiguslikku alust kautsjoni tagastamiseks ei leidnud, kuid pöördus valimiskomisjoni poole olukorras selguse saamiseks. «Valimiskomisjoni jaoks oli see ka unikaalne olukord, sest ei tule just tihti ette, et alaliselt maksejõuetud isikud soovivad rahvaasemikeks parlamenti saada.»

Männiko selgitas, et Üllar Õunal välja kuulutatud pankrot tähendab, et ta on alaliselt maksejõuetu ja tema vara valitsemise õigus on pankrotihalduril, kes müüb pankrotivara ja rahuldab võlausaldajate nõudeid. «Üllar Õunal väidetavalt ei ole üldse mitte mingit raha, küll aga on ta leidnud 530 eurot ja tasunud sularahas selle kautsjoni,» imestas Männiko.

«Sellega on ta rikkunud võlgniku kohustust pankrotimenetluses, sest tal ei ole õigust oma vara käsutada. Tõenäoliselt on ta selle raha kellegi käest laenanud, suurendades sellega oma kohustusi ja halvendades võlausaldajate olukorda.»

«Kui Üllar Õun sai kuskilt raha, oleks ta pidanud selle pankrotivarana pessa tooma, et kanda pankrotimenetluse kulusid või rahuldada võlausaldajate nõudeid. Aga Üllar Õun on sõltumata oma olematust majanduslikust olukorrast leidnud, et ta teab ise paremini, kuidas vara käsutada ja maksnud ära kautsjoni - see on ebaseaduslik tegevus,» sõnas Männiko.

Pankrotihalduri sõnul oleks Õun pidanud algatuseks hoopis pankrotihaldurile teatama, et ta on raha saanud. Männiko järelpärimistele selle kohta ei ole Õun vastanud.

Õun on meedias esinedes andnud valimislubaduse, et annab riigikokku pääsedes 50 protsenti palgast iga kuu heategevuseks. «Kui ta saaks seda palka, oleks see suurepärane – tal on 35 miljonit krooni kohustusi kolmandate isikute ees,» sõnas Männiko. «Võib-olla riigikogu saadiku palk oleks hea viis oma kohustusi hüvitada, aga seni, kuni ta on pankrotis, käsutan tema vara mina,» rõhutas pankrotihaldur.

Tagasi üles