Reform ja Keskerakond heitlevad iga hääle pärast

Valimiskast

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Ehkki Edgar Savisaar üritas mängida Venemaalt Keskerakonnale raha­küsimist konkurentide valimiseelseks rünnakuks, on toetus parteile hoopis tõusnud. Oma edu on suutnud kasvatada ka Reformierakond.

Detsembris, mil avalikkus polnud rahaskandaalist veel teadlik, toetas Keskerakonda 16 protsenti valijatest. Jaanuari kahel viimasel nädalal läbi viidud Turu-Uuringute ASi küsitlus näitas, et nende toetus on tõusnud 19 protsendini. Toetus Reformierakonnale kasvas samuti – 22 protsendilt 25-le.

Valimiseelsed erinevad küsitlused viskavad tõelisi uperpalle: näiteks TV 3 eile avaldatud uuring näitas, et Reformierakonda toetab 21, Keskerakonda 12, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) üheksa ning sotse kaheksa protsenti valijatest.

BNSi tellitud Emori nädalatagune uuring näitas Keskerakonna kolmeprotsendilist langust, teiste erakondade toetus jäid enam-vähem samaks.

Tibusid loetakse märtsis

Turu-Uuringute ASi tegevjuht Tõnis Stamberg märkis, et kui Postimehe tellitud kaks viimast valimiseelset uuringut käsitlevad vaid neid inimesi, kes kindlasti valima lähevad, siis TV 3 puhul seda eristust ei olnud.
«Kuid võib öelda, et Keskerakonna Venemaa rahaskandaal tuli kindlasti paremini välja TV 3 uuringust,» ütles ta.

Stamberg lausus, et kui Keskerakond sattus kriitika turmtule alla detsembri lõpus ja jaanuari alguses, siis küsitluse hetkel olid käimas juba valimisdebatid ning Keskerakonna valijad võisid nende põhjal tagasi pöörduda. Palju põnevamaks pidas ta aga heitlust IRLi ja sotside vahel.

«Keskerakonna teises kohas pole põhjust kahelda, küll aga liiguvad äärmiselt tasavägiselt sotsid ja IRL,» ütles ta.

Keskerakonna peasekretär Priit Toobal leidis, et uuringutesse ei maksa liiga tõsiselt suhtuda. Tema sõnul mõõtsid mitmed uuringufirmad ka eelmiste valimiste eel Reformierakonnale ja IRLile mäekõrgust edu.

«Inimesed näevad üha selgemalt, et Ansip ja Laar on neile valetanud. Mitte ainult hinnad ei tõuse, vaid taas suureneb ka tööpuudus,» ütles Toobal.

«Pensionide väljamaksmiseks ei leidu riigikassas peagi enam raha, kuid valitsusparteid ei mõtlegi selle küsimusega tegelda ning lahendusi välja pakkuda,» lisas ta.

Kahtlejaid leidub

Reformierakonna peasekretär Kristen Michal pidas ülioluliseks, et kõik inimesed ikka valima läheksid.

«Kui mõeldakse, et ei viitsi valima minna, küll kõik jätkub iseenesest sama stabiilselt, siis nii see ei ole. Keskerakonna toetuse suurenemine Turu-Uuringute küsitluses annab aimu, et tegelikult tuleb üsna tihe rebimine lõpusirgel ja iga hääl kas Reformierakonnale või Keskerakonnale loeb – vahe on üsna väike,» leidis Michal.

«Kui rahvas valib Reformierakonna, võib ta kindel olla, et saab Andrus Ansipi peaministriks ja mõistliku valitsuse, mis jätkab majanduslikult arukat poliitikat ilma maksutõusudeta ja sotsiaalselt inimestele haiget tegevate eksperimentideta,» lisas Reformierakonna peasekretär.

IRLi poliitikasekretäri Margus Tsahkna sõnul suuri muutusi «edetabelis» pole, kuid valimispäeval võib tuua üllatusi.

«IRL on teinud valimistel alati parema tulemuse, kui küsitlused on näidanud, ning Keskerakonnal on läinud pigem veidi kehvemini. IRL ja Keskerakond võivad valimispäeval numbrites kohad vahetada,» lausus ta.
Sotside esimees Sven Mikser tõdes, et nende toetus on näidanud viimased kolm-neli kuud mõõdukat, ent stabiilset kasvu. «Oleme liikunud õiges suunas ja seda on näidanud ka tagasiside meie kampaaniale,» ütles ta.

Märgatavalt on jaanuarikuise küsitluse järgi vähenenud detsembriga võrreldes nende inimeste hulk, kes ei osanud hääletada mitte ühegi erakonna või üksikkandidaadi poolt. Detsembris oli neid 15 protsenti, jaanuaris vaid üks protsent.

Värske uuringu kohaselt annaks oma hääle üksikkandidaadile üheksa protsenti (detsembris – kaheksa protsenti), otsust pole veel langetanud 17 protsenti inimestest (detsembris – 11 protsenti).
Lubavad kasti juurde minna

Üksikkandidaatidest rääkides leidis sotside juht Mikser, et kui inimesed soovivad anda neile oma protestihääli, et deklareerida vastumeelsust erakondadele, siis tegelikult on paljud üksikkandidaadid ikkagi erakondade ridades.

«Aga kindlasti peavad kõik erakonnad üksikkandidaatide eduprotsendist tegema omad järeldused,» nentis ta.

Märtsi esimesel pühapäeval on küsitluse kohaselt oodata valimisjaoskondades inimuputust: valima lubab minna 85 protsenti rahvast, valimistele ei plaani minna 15 protsenti valimisealistest inimestest. Sarnane seis on olnud ka enne eelmisi riigikogu valimisi, kuid reaalne valimisprotsent on jäänud ikkagi 58–65 vahele.

Tagasi üles