Riigikogu pressitalituse väitel on demokraatlike riikide parlamentides üsna levinud fraktsioonide esindajate eelistamine eelnõude arutamisel.
Riigikogu: fraktsioonide eelistamine on üsna levinud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt toimuvad seaduseelnõu esimesel lugemisel läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Esimesel lugemisel arutatakse eelnõu üldpõhimõtteid ja otsustatakse, kas jätta eelnõu menetlusse või mitte.
Teisel lugemisel saavad sõna võtta kõik riigikogu liikmed. Teisel lugemisel arutatakse eelnõu üksikuid sätteid.
Kolmandal lugemisel saavad sõna võtta jälle fraktsioonide esindajad. Kolmanda lugemise mõte on teada saada toetus eelnõule.
Pressitalituse põhjenduste kohaselt tagab selline süsteem paremini fraktsiooni kui ühe tähtsama parlamendiinstitutsiooni sõnumi edastamise parlamendile ja laiemalt erakondliku demokraatia esindamise.
Pressitalitus tõstis esile, et põhiseaduse kohaselt valitakse riigikogu liikmed proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
«Seega eeldab põhiseadus nimekirjavalimisi, kus keskseteks subjektideks on erakonnad, ja soosib mitmeparteisüsteemi, kus poliitilised otsused sünnivad erakondadevaheliste diskussioonide ja kokkulepete tulemusena,» selgitati vastuses.
Lisaks väitis pressitalitus, et nimekirjavalimistel annavad valijad sisuliselt toetuse teatud erakonna maailmavaatele ja programmile ning alles seejärel konkreetsele isikule.
«Fraktsioon on erakonna esindus riigikogus, kelle põhifunktsioon on aidata kaasa selle erakonna programmiliste seisukohtade elluviimisele,» kirjutati vastuses. «Ülaltoodust tulenevalt on teatavatel juhtudel fraktsioonidele üksikute riigikogu liikmetega võrreldes suuremate õiguste andmine põhjendatud.»
Samas rõhutati, et fraktsioonidele pole suuremad õigused antud üksikute liikmete arvelt, sest lisaks saavad üksikliikmed algatada seadusi, kaitsta oma algatusi täiskogus, esitada arupärimisi, kandideerida ametikohtadele, kuuluda komisjonidesse ja muudki.
«Seejuures on märkimisväärne, et Eestis on parlamendi üksikliikmetel oluliselt suuremad õigused kui paljudes teistes Euroopa riikides,» väideti vastuses.