Endise riigikogulase ja nüüd üksikkandidaadina kandideeriva Siiri Sisaski hinnangul tuleks riigikogus üle vaadata kõik piirangud, mis võrreldes fraktsioonidega on üksikkandidaatidele esitatud.
Siiri Sisask: üksikkandidaatide sõnavõtte ei tohiks piirata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sisask pääses Res Publica nimekirjas riigikokku 2003. aastal ja tema sõnul koges ta juba siis, kuidas liikmete sõna- ja otsustusvabadust kitsendati. Ta meenutas Andrus Ansipi vastust Keit Pentusele, keelates viimasel endale küsimusi esitada.
«Sama sain tunda põhiseaduskomisjoni töös, kus minu erakonna liige Urmas Reinsalu, olles ise komisjoni esimeheks, mulle märkuse tegi, et erakonnas hääletatakse erakonna huvides,» meentuas ta.
Sisaski hinnangul ei tohiks riigikogu piirata üksikkandidaatide sõnavõtte, sest üksikkandidaat peab ületama võrdselt parteidega 5-protsendilise valimiskünnise.
«Seega on valija teda riigikogusse usaldanud ning soovib teda seal näha ja kuulda, mistõttu ei tohiks tema sõnavõtte piirata,» sõnas ta. «Piirang ei puuduta üksnes üksikkandidaati, vaid ka tema valijaid ja nende arvamust.»
Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse kohaselt saavad eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel sõna võtta aga vaid fraktsioonid ning teisel lugemisel kõik liikmed.
Sisaski hinnangul on üksikkandidaadil oma valijate ees kohustused ja vastutus palju suurem.
«Üksikkandidaat annab oma valijale üksi aru ja tal ei ole võimalik oma tegevust peita. Seetõttu ei tohiks ka tema õiguseid piirata,» lisas ta.
Sisaski hinnangul vajab riigikogu parteide kõrvale hädasti parteiülest mõtlemist ja äraostmatut häält rahvale olulistes küsimustes.
«Õiguskantsler riigikogus hääletada ei saa, küll saab seda teha üksikkandidaat,» sõnas ta. «Kuid kindlasti kehtib minu mõte, et valija tehku endale ikkagi selgeks, keda üldse valida – nii parteide kui ka üksikkandidaatide puhul.»