Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi õppejõud hindasid välis- ja kaitsepoliitikateemalist väitlust ETV saates «Valimisstuudio» üldjoontes igavaks ning üheülbaliseks, osalejatest jagus kiidusõnu enim Marianne Mikkole ning Jaak Aaviksoole.
Riigiteadlased «Valimisstuudiost»: välispoliitika ei piirdu ainult püssidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu möödunudnädalastes ajakirjanike hinnanguteski, joonistusid ka TLÜ riigiteaduste instituudi õppejõudude hinnangutes taaskord välja valitsuskabinetis istunute suuremad kogemused. Erandiks samas oli seekord Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond - SDE), kes suutis päästa ka opositsiooni au.
Erinevate alade arvestuses pälvis kõige rohkem kiidusõnu istuv kaitseminister Jaak Aaviksoo (Isamaa ja Res Publica Liit). «Aaviksoo esineb oma tavaliselt suure tüürimehe positsioonilt ja suudab jätta värskete mõtetega eksperdi mulje. Ehk kõige suurem miinus, et oli teiste suhtes veidi üleolev,» kommenteeris instituudi direktor, dotsent Leif Kalev. Aaviksood hinnati kõrgelt nii sõnaosavuse kui ka asjatundlikkuse kategoorias.
Marianne Mikko (SDE) pälvis Aaviksooga samavõrra punkte, ühtlasi märgiti ka tema sõnaosavust ning üllataja-positsiooni debati kontekstis. «Marianne Mikko tõstatas uusi teemasid ja seetõttu tegi mõneti ära tööd, mida oleks pidanud tegema saatejuhid,» märkis lektor Tõnis Saarts. Samas märgiti, et ehk on küsitav, kas seda sorti esinemisstiil laiemale valijaskonnale peale läheb.
Kolmandal kohal platseerus välisminister Urmas Paet (Reformierakond), kes ühtlasi ka üheks kompetentsemaks väitlejaks hinnati. Lektor Ott Lumi hinnangul võis mahajäämus Aaviksoost ja Mikkost tuleneda ka lihtsalt asjaolude kokkulangevusest. «Urmas Paet on tavaliselt hea debateerija, aga eile polnud tippvormis. Ei suutnud ärritust varjata,» kommenteeris ta.
Üheks debati üllatajaks oli Hannes Toomsalu (Rahvaliit), kes jäi küll alla tabeli tippu trooninud poliitikute kompetentsile, kuid oli hästi valmistunud ning võttis ka sõna ennekõike sõjandusteemadel, milles teatud teadmiste taset omab.
Eesmaa «ei võtnud debatist osa»
Hinnangud Enn Eesmaa (Keskerakond) sooritusele võttis kõige paremini ilmselt kokku Catlyn Kirna kommentaar: «Ei võtnud debatist üldse osa». Samas arvamused mõnevõrra lahknesid selles osas, kas osavõtmatus seisnes tagasihoidlikus aktiivsuses või üsna vähesisukates ning debati fookusest mööda kommentaarides.
Eesmaaga võrdselt sai punkte roheliste nimekirjas kandideeriv Eerik-Niiles Kross. «Kross oli selle debati must hobune, kellelt loodeti palju,» märkis Ott Lumi. Samas tunnistas nii tema kui mitmed teisedki hindajad just tema debati pettumuseks. Kross ei suutnud piisavalt veenvalt vastanduda, oli kehvalt ette valmistanud ning jäi pigem tagaplaanile.
Kalju Mätiku (Iseseisvuspartei) esitust kommenteeriti ennekõike temaatilise rõhuasetuse aspektist. «Ei midagi meeldejäävat, rääkis asjadest, mis tänapäevases maailmas on selgelt tähtsuse minetanud,» märkis Catlyn Kirna. Mitmete hindajate sõnul jäi mulje, justkui sõdiks Mätik endiselt Nõukogude võimuga. «Välis- ja kaitsepoliitiline programm peaks ennekõike olema projitseeritud siiski järgmisse nelja aastasse või veelgi kaugemale, mitte aastakümnete tagusesse minevikku,» märkis lektor Mari-Liis Jakobson.
Juri Žuravljovi (Vene Erakond Eestis) esinemise puhul märgiti ennekõike keelebarjääri, kuid samas ka üsna nõrka kompetentsi etteantud teemas – visioon justkui puudus.
Kõige vähem punkte kogus koondarvestuses Andres Toome (Kristlikud Demokraadid), kes samas hääletati hindajate enamiku poolt ka omapäraseimaks debateerijaks. «Eesti kristlikud demokraadid demonstreerisid end antud debatis ikka täieliku nišiparteina. Samas laua taga istuvate niigi parempoolsete ministritega on ilmselt üsna raske muul moel ka eristuda,» märkis Mari-Liis Jakobson.
«Kristlike demokraatide esindaja puhul jäi kõlama, et raha ja poliitikaplaneerimise unustame ära ning pigem paneme kaardid uskumise ja jumala peale,» märkis Leif Kalev. «Samas, kui ikka jumal tegeleb Eesti piirilepinguga, peaks see luterlase kulmu kergitama panema. Jumal aitab neid, kes end ise aitavad,» märkis ta.
Tugevaimad olid hoopis ajakirjanikud
Debati kõige tugevamaks osapooleks hindas Kalev aga ajakirjanikke. «Ajakirjanikud-kommenteerijad suutsid väitlejad mitmel korral analüüsisügavusega varju jätta. Ka saatejuhid suutsid päris hästi orkestreerida,» märkis ta.
Kokkuvõttes hindasid aga riigiteadlased debatti üsna igavaks ning sisutühjaks. «Saade keskendus liiga palju julgeolekule ja Venemaale. Nagu muud ei olekski,» märkis Kirna. Selgusetuks jäi näiteks, millised on visioonid energiapoliitika, Euroopa Liidu või üldiselt liitlassuhete suunal.
«Valimisstuudio formaat üldiselt näib aga küllaltki hästi toimivat ning selleks korraks olid sellega suutnud adapteeruda ka poliitikud,» lisas Jakobson.
Ajakirjanduse hea tava huvides märgime, et debatis osalenud Marianne Mikko on ühtlasi ka TLÜ Riigiteaduste Instituudi doktorant. Seadsime eesmärgiks hinnata teda samadel alustel teistega.