Ajakirjanikud: Aaviksoo, Kross ja Paet olid poliitdebatis teistest üle

Merje Pors
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Paet
Urmas Paet Foto: Peeter Langovits

Eilses välispoliitika- ja julgeolekuteemalises ETV «Valimisstuudios» paistsid kõige paremini silma kaitseminister Jaak Aaviksoo Isamaa ja Res Publica Liidust, roheliste platvormi esindanud ja vabade kodanike leeris kandideeriv Eerik-Niiles Kross ning välisminister Urmas Paet Reformierakonnast, leiab Postimehe ja Postimees.ee ajakirjanikest kokku pandud hindamiskomisjon.

Aaviksoole (4 punkti), Krossile (3,8 punkti) ja Paetile (3,7 punkti) järgnesid rahvaliitlane Hannes Toomsalu (3,3 punkti), sots Marianne Mikko (3,2 punkti) ja Enn Eesmaa Keskerakonnast (3 punkti). Ülejäänud debatis osalenuid hindasid ajakirjanikud tunduvalt kehvemini.

Kõige suurema üllatuse pakkus ajakirjanikele rahvaliitlane Hannes Toomsalu. Postimees.ee vanemtoimetaja Alo Rauni sõnul näitas Hannes Toomsalu, et Rahvaliidu kirjus valimisnimekirjas on peidus ka terake kompetentsi. «Lihtne, selge ja asjatundlik jutt, nagu tegelikult ohvitserilt eeldada võikski. Arvestades, et tegemist ei ole tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud poliitikuga, oli esinemine enesekindel ja rahulik,» lisas Postimehe arvamustoimetuse juhataja Neeme Korv.

Asjatundlikkuse poolest hindasid ajakirjanikud kõige kõrgemalt Urmas Paeti, Jaak Aaviksood ja Eerik-Niiles Krossi.

«Perfektset esitust ei teinud keegi, suhteliselt võrdsed olid Aaviksoo, Kross, Mikko ja Paet ning nende tasemeerinevused minimaalsed, Aaviksoo oli võib-olla grammikene üle. Kõigist kõige asjatundlikum oli muidugi Peeter Kaldre, aga saatejuhid teatavasti valimistel ei kandideeri,» märkis Alo Raun.

Postimees.ee reporter Raul Sulbi pidas kõige asjatundlikumaks Krossi: «Selgelt kõige korrastatuma ja läbimõelduma ideede ja seisukohtade paketiga esineja, kes suutis ka publikut oma ekspertiisis veenda ning teenis oma konkreetsete ja teravmeelsete märkustega ära enim stuudioaplause.»

Pettuti Eesmaas ja Krossis

Kõige suurema pettumuse valmistasid ajakirjanikele Enn Eesmaa ja Eerik-Niiles Kross. Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja ootas Krossilt kriitilisemaid seisukohti, Raul Sulbi tõstis halva näitena aga esile Eesmaa: «Esitas erakordselt ümmargusi ja siledaks lihvitud, aga see-eest täiesti sisutühje ja selgeid vastuseid vältivaid lauseid ning tegi seda seejuures väga igavalt.»

Kõige omapärasemate mõtetega oli ajakirjanike hinnangul kristlikke demokraate esindanud Andres Toome, kes muu hulgas esines kristliku raadio ideega, mis peaks Venemaa ära «tsiviliseerima».

Hindamiskomisjonis osalesid Aivar Reinap, Alo Raun ja Raul Sulbi Postimees.ee’st ning Argo Ideon, Evelyn Kaldoja ja Neeme Korv Postimehest.

AIVAR REINAP, Postimees.ee

Kes esinejatest oli sõnaosavaim?

Kross ehk.

Kes oli kõige asjatundlikum?

Paet, aga tal ka kõige rohkem infot.

Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?

Eks Mätik ja Toome siin konkureeri.

Kes oli suurim üllataja?

Hannes Toomsalu oli positiivne üllatus.

Kes oli suurim pettumus?

Mikko oli teatud hetkedel väga hea, kuid oli krambis ja eksis.

ALO RAUN, Postimees.ee

Kes esinejatest oli sõnaosavaim?

Marianne Mikko. Aktiivne, sisukas ja suunav. Oli näha, et ta oli kõvasti kodutööd teinud ning Euroopas olemine ja ajakirjandustaust ei ole tal mööda külgi maha jooksnud.

Kes oli kõige asjatundlikum?

Jaak Aaviksoo. Perfektset esitust ei teinud keegi, suhteliselt võrdsed olid Aaviksoo, Kross, Mikko ja Paet ning nende tasemeerinevused minimaalsed, Aaviksoo oli võib-olla grammikene üle. Kõigist kõige asjatundlikum oli muidugi Peeter Kaldre, aga saatejuhid teatavasti valimistel ei kandideeri.

Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?

Andres Toome(EKD). Visiooni vastu, kus Eestist tehtav kristlik raadio Venemaa ära «tsiviliseerib», ei saanud saates ükski teine. Rääkimata ta ülejäänud pärlitest.

Kes oli suurim üllataja?

Urmas Paet. Teades, kui surnud on välisministeeriumi pressiteated ja Urmas Paeti ametlikud kommentaarid ajakirjanikele, oli meeldiv näha, et mees julgeb vahel avalikkuses särada ning tal on ka midagi kuulamisväärset öelda. Teisele kohale tuli kolonelleitnant Hannes Toomsalu, kes näitas, et Rahvaliidu kirjus valimisnimekirjas on peidus ka terake kompetentsi.

Kes oli suurim pettumus?

Eerik-Niiles Kross. Esines «hästi», aga varasemate sõnavõttude mõjul oleks oodanud, et esineb «väga hästi». Tipud olid tasemel ning ka need, kellelt ma paljud ei oodanud, tegid oma ennustatud tulemuse ära.

ARGO IDEON, Postimees

Kes esinejatest oli sõnaosavaim?

Marianne Mikko.

Kes oli kõige asjatundlikum?

Urmas Paet.

Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?

Eerik-Niiles Kross.

Kes oli suurim üllataja?

Marianne Mikko.

Kes oli suurim pettumus?

Enn Eesmaa.

EVELYN KALDOJA, Postimees

Kes esinejatest oli sõnaosavaim?

Urmas Paet.

Kes oli kõige asjatundlikum?

Jaak Aaviksoo.

Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?

Marianne Mikko.

Kes oli suurim üllataja?

Hannes Toomsalu.

Kes oli suurim pettumus?

Kross ja Paet. Esimeselt ootasin kriitilisemaid seisukohti, teine oli natuke liialt palju kaitsepositsioonis.

NEEME KORV, Postimees

Kes esinejatest oli sõnaosavaim?

Urmas Paet.

Kes oli kõige asjatundlikum?

Urmas Paet.

Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?

Andres Toome. Ei oleks kunagi uskunud, et valimisdebatis hakkab keegi rääkima kaksiktornide eitamise teooriat a’ la Thierry Meyssan.

Kes oli suurim üllataja?

Hannes Toomsalu. Lihtne, selge ja asjatundlik jutt, nagu tegelikult ohvitserilt eeldada võikski. Arvestades, et tegemist ei ole tulest, veest ja vasktorudest läbi käinud poliitikuga, oli esinemine enesekindel ja rahulik.

Kes oli suurim pettumus?

Jaak Aaviksoo. Tavaliselt ülimalt kindel esineja ja osav väitleja oli millegipärast enamjaolt kahvatu. Kõrgemad ootused tingisid ka madalama hinde.

RAUL SULBI, Postimees.ee

Kes esinejatest oli sõnaosavaim?

Jaak Aaviksoo. Ühest küljest antud valdkonnas küll pooltki mitte nii pädev kui Kross, kuid viimasest siiski märksa sõnaosavam poliitik. Eriti osav trikk oli aga niigi terve saate jooksul kaitsepositsiooni surutud mossitava ja nähvavas toonis ennastõigustava Urmas Paeti kirstu viimase naela löömine ajateenistuse-palgaarmee teemaga.

Kes oli kõige asjatundlikum?

Eerik-Niiles Kross. Selgelt kõige korrastatuma ja läbimõelduma ideede ja seisukohtade paketiga esineja, kes suutis ka publikut oma ekspertiisis veenda ning teenis oma konkreetsete ja teravmeelsete märkustega ära enim stuudioaplause. Mõjus usaldusväärse, asjatundliku ja tõsiseltvõetavana.

Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?

Hannes Toomsalu. Loomulikult võiks omapärastena mainida ka Kalju Mätikut, Andres Toomet või Juri Žuravljovi, aga selle kolmiku sooritus ebaõnnestus täielikult, olgu siis põhjuseks arusaamatus, mis aasta ja saatega tegemist oli, veider segu religioossusest ja konspiratsiooniteooriaist või lihtsalt puudulik keeleoskus, ning tegelikult oleks aus piirduda tõsiseltvõetavate kandidaatidega. Hannes Toomsalu peaaegu soravalt esitatud mõtted ja vaatenurgad mõjusid tuntud telenägude ammuteada seisukohtade taustal värskendavalt ja uudselt, kuigi neid oleks reaalses elus ilmselt raske töötavaks tervikuks siduda.

Kes oli suurim üllataja?

Marianne Mikko. Võrreldes eelmise saatega suur edasiminek sotsidelt – seekordne naisesineja  paistis end ka tegelikult saates mugavalt ja mõnusalt tundvat, ega olnud krampliku ja jäiga naeratusega nagu Urve Palo. Lisaks jättis Mikko hästi sõbraliku ja üldiselt väga positiivse mulje ning oli õigupoolest ainus inimene, kes sellest saatest naeratavana meelde jäi.

Kes oli suurim pettumus?

Enn Eesmaa. Esitas erakordselt ümmargusi ja siledaks lihvitud, aga see-eest täiesti sisutühje ja selgeid vastuseid vältivaid lauseid ning tegi seda seejuures väga igavalt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles