Korobeinik: pensionisambad algsel kujul püsima ei jää
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rate’i looja (Reformierakond) Andrei Korobeinik arvas vanadust käsitleval Postimehe arvamusliidrite lõunal, et pensionisammastega üles ehitatud süsteem ilmselt päris algselt kavandatud kujul püsima ei jää.
Kindlasti on lihtsam vananemisest ja vanadusest rääkida siis, kui see kogemus on inimeselt endal juba olemas. See on väga lahe, kui inimene saab vanadusest rõõmu tunda, elu nautida, tegeleda sellega, milleks aktiivse tööperioodi jooksul aega pole jätkunud.
Ma olen väga paljus Enn Vetemaaga nõus, et on tore, kui vanemad inimesed elavad samamoodi ühiskonnas oma elu ega ole kusagile maha või varju jäetud.
Poliitiline seisukoht on praegu muidugi see, et vanaduspension ei kao kuhugi, kuid kui jälgida erinevaid trende ühiskonnas, siis ma ikkagi arvan, et see olukord hakkab muutuma. Vajadus erinevate lahenduste järele pensionikindlustuses on olemas, sest elanikkonna vananemine on lääne ühiskonnas väga suur probleem ja meil tuleb leida alternatiive.
Praegu teevad inimesed sissemakseid pensionisammastesse ja keegi ei oleks nõus selle süsteemi kadumisega, kuid ma ikkagi usun, et päris sellisel kujul, nagu algselt kavandatud, see püsima ei jää.
Ja tagada tuleb väärikas vanaduspõlv. Kui Enn Vetemaa tõi näiteks selle, kuidas inimene maksab hooldekodule ära kogu oma pensioni ja saab selle eest vastu viis ruutmeetrit põrandapinda, siis siin on midagi väga valesti.