Eilse välispoliitika- ja julgeolekuteemalise ETV «Valimisstuudio» võitis väitlejatest kokku pandud hindamiskomisjoni hinnangul Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) jõulise maneeriga esindanud kaitseminister Jaak Aaviksoo.
Väitlejad: poliitdebati võitis jõulise esinemisega Aaviksoo
Aaviksoo teenis Eesti Väitlusseltsi esindajatelt 4,5 punkti 5 maksimaalsest, talle järgnesid kõrgemate punktide saajatest välisminister Urmas Paet (Reformierakond) 4,25 punktiga, Enn Eesmaa (Keskerakond) ning Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) 3,5 punktiga ja Roheliste platvormi esindanud n-ö vabade kodanike leeris kandideeriv Eerik-Niiles Kross 3 punktiga.
«Julgeoleku teemadel esines Jaak Aaviksoo ägedalt, tekitas debati ainsad tulisemad hetked, kaitses oma ametkondi ja tehtut ja - nagu pidigi - osutas erinevustele Reformierakonnaga,» märkisid väitlusseltsi hindajad Anna Karolin, Ragnar Siil, Kajar Kase ja Margo Loor.
Aaviksoo puhul oli väitlejate hinnangul positiivne ka see, et ta suutis sisse tuua n-ö oma teema – küberkaitse, selle asemel, et saatejuhtidelt vastavat teemapüstitust ootama jääda.
«Demagoogilised ärapanemised, näiteks Enn Eesmaale suunatud «Teil on see kontraht Ühtse Venemaaga, vaadake sealt järgi!», oleks võinud olemata olla,» tõid väitlejad kriitikana välja.
Välisminister Urmas Paeti puhul pidasid hindajad positiivseks seda, et ta suutis tihti öelda vähema ajaga rohkem ja sisulisemalt ning millegagi eksitada teda ei suudetud.
«Samas esinejana kuiv ja monotoonne,» lisasid väitlejad.
Mikko ja Eesmaa olid väitlejate arvates võrdsed esinejad. «Mõjus pädevalt, aga suurima opositsioonierakonna esindajana tahaks lisaks üldise välispoliitika toetamisele ka mingit erinevat visiooni. Debatis ei tulnud välja ühtegi seisukohta, kus Eesmaa oleks selgelt ja resoluutselt Paetist-Aaviksoost eristunud,» leidsid hindajad Eesmaa kohta.
Mikko teenis lisapunkti väitlusmomendi tekitamise katsete eest, kuid sisuliselt ei olnud väitlejate meelest võimalik aru saada, mida sotsid välispoliitikas teisiti teeksid.
Krossis pettuti
Eerik-Niiles Kross valmistas väitlejatele suurima pettumuse: «Ei jäänud ühegi teemaga meelde ja ei suutnud mingit iseseisvat värsket või uudset mõtteviisi tuua. Rõhutas väärtuspõhist välispoliitikat, aga nagu ka ajakirjanike stuudio märkis, ei selgitanud seda loosungit lahti ega täpsustanud, millistest väärtustest ja mil viisil tuleks lähtuda.»
Eestimaa Rahvaliitu esindanud Hannes Toomsalu sai väitlejatelt 2,5 punkti. «Teemadesse palju ei suutnud sekkuda peale armeekorralduse ja veteranide, aga jättis kohati pädeva mulje. Rahvaliidu välispoliitikast selgust ei saabunud,» põhjendati punktiskoori.
Vene Erakonda Eestis esindanud Juri Žuravljov teenis väitlejatelt 1,25 punkti. «Erakonna programmist ei tekkinud arusaama, aga kohati esindasid väljaütlemised hästi oma sihtgruppi, kuigi oleks kindlasti võinud olla tõestusmaterjaliga varustatud. Keelebarjäär segas oluliselt, tulevikus võiks sarnastel juhtudel tõsiselt kaaluda sünkroontõlke võimalust,» nentisid väitlejad.
Eesti Iseseisvusparteid esindanud Kalju Mätik ja Eesti Kristlikke Demokraate esindanud Andres Toome teenisid esinemise eest vaid 1 punkti. «Ei suutnud ühegi teemakäsitlusega veenvad olla, erakondade programmist arusaama ei tekkinud,» põhjendasid hindajad.
Parimad ja halvimad esinejad väitlejate hinnangul
Kes esinejatest oli sõnaosavaim?
Aaviksoo pääses kindlasti esinemisega kõige rohkem mõjule tänu heale häälekasutusele, lühidale ja selgele väljendusele, enesekindlale esinemisele ning diskussioonipartneritele suunatud otsepöördumistele. Oma obamaliku «räägin-otse-kaamerasse-stiili» ja endise telediktori lihvitud kõnetehnikaga jättis esinemise aspektist tugeva mulje ka Eesmaa. Eraldi tähelepanu vääris esinemise aspektist ka Mikko kehakeel ja žestikulatsioon.
Kes oli kõige asjatundlikum?
Mõistagi olid tugevaimad Paet ja Aaviksoo, kuid taaskord näitas Eesmaa ennast sageli tugevast küljest, toetades väljaütlemisi faktiliste näidetega.
Kelle mõtted olid kõige omapärasemad?
Võitjaks tuleb siin tunnistada Toome, kes jäi järjekindlalt oma erakonna põhiliini juurde, kuigi vaevalt ta religioonipõhise välispoliitika osas kedagi väga veenis. Paet, Aaviksoo ja mõneti üllatuslikult Eesmaa olid suure osa ajast väga selgelt samas paadis, mida Mikko aeg-ajalt küll kõigutas, aga enamasti (nt piirilepingu preambula küsimus, millest keegi polnud valmis loobuma) siiski ka ise rõõmsalt samas paadis sõitis.
Kes oli suurim üllataja?
Jätaks võitja välja kuulutamata, kuigi Toomsalu vähetuntud poliitikuna kohati jättis oma pädevusega hea mulje. Teistes küsimustes (nn «munitsipaalkaitsevägi» ehk kaitsevägi on oluline, sest maapiirkonna poisid saavad tööd) kahjuks õõnestas jälle kõvasti seda muljet.
Kes oli suurim pettumus?
Siin oli üksmeelselt võitjaks Kross, kellest tema varasemat arvamusavalduste ja eeldatava kompetentsuse põhjal ootasime sisukaid ja konkreetseid seisukohavõtte. Kahjuks valis ta Paetiliku retoorika kasuks ning jäi debatis seega pea täielikult varju.