Erakondade liikmenimekirjades on kõige suurem naiste osakaal Keskerakonnal, kus 55 protsenti liikmetest on naised.
Parteidest on kõige rohkem naisi Keskerakonnas
31. jaanuar 2011, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk teatas, et Keskerakonnal on üle 13 000 liikme, neist ca 55 protsenti on naised ja 45 protsenti mehed.
Erakonna Eestimaa Rohelised ridades on liikmeid 1457, neist naisi 717 (49 protsenti) ja mehi 740 (51 protsenti). Reformierakonnas on tänase seisuga 9420 liiget, neist 4531 naist (48 protsenti) ning 4889 meest (52 protsenti). Samasugune meeste-naiste osakaal on Sotsiaaldemokraatlikus Erakonnas (SDE), kuhu kuulub 3792 liiget, neist 1813 naist (48 protsenti) ja 1979 meest (52 protsenti).
Rahvaliidus on hetkeseisuga 12 797 liiget, kuid erakonna pressiesindaja Andres Raid ei osanud öelda, kui suure osa neist moodustavad naised. Ka Isamaa ja Res Publica Liit ei pea eraldi arvet selle üle, kui suure osa liikmetest moodustavad naised. Kokku on seal liikmeid 9500.
Meetmeid pole vaja
«Reformierakonnas on naisi alati hoitud ja erakonna meeste poolt võin öelda – oleks naisi vaid rohkem,» märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal. Ta avaldas arvamust, et aja jooksul tuleb säravaid naisi poliitikasse juurde ning mingeid meetmeid naiste osakaalu tõstmiseks poliitikas pole vaja kasutusele võtta. «Eestis pole olnud tavaks kasutada diskrimineerimist, sealhulgas positiivset diskrimineerimist, mida mujal maailmas, et edutatakse teatud tingimustele vastavaid inimesi – mehi või naisi, noori või vanu.»
Keskerakonna pressiesindaja Taavi Pukk tõdes, et tipp-poliitikasse jõudmisel on suur roll inimesel endal ning sool põhinevaid takistusi ükski erakond poliitiku karjääris ei tee.
Ka rahvaliitlasena riigikokku pürgiv Viljar Jaamu ei leia, et naiste kaasamiseks tipp-poliitikasse oleks vajadust kvoote kasutada. «Kõik senised ettevõtmised loodusseaduste vastu võitlema hakata edu pole toonud ja siingi peaks olema aluseks, mitte kellelgi poolt väljamõeldud kvoot, vaid inimeste reaalsed võimed soost sõltumata. Nõukogude võim kukkus teadupärast kokku, ehkki aeti piinliku täpsusega järge, et esindusorganites oleks nii palju õpetajaid, traktoriste, mehi ja naisi,» lisas Jaamu.
IRL, rohelised ja sotsid: valige naisi!
IRLi kuuluv riigikogu liige Liisa Pakosta märkis, et valija on nii tark, et valib oma soovi kohaselt nii naisi kui mehi ning andes rohkem hääli naiskandidaatidele, aitavad valijad rohkem naisi parlamenti. «IRL kutsub erakondadeüleselt inimesi hääletama naiskandidaatide poolt oma ringkonnas. Isegi, kui teie ringkonnas pole esinumber naine, siis saate teie ise kaasa aidata tasakaalukama ühiskonna tekkimisele sel lihtsal viisil, et hääletate meelepärase erakonna naiskandidaadi poolt.»
Pakosta tõdes, et inimestel on mitu head põhjust just naiskandidaati eelistada. «Ükskõik millist erakonda me vaatame, on igas erakonnas väga tublisid naiskandidaate, kes on oma teadmistelt, pühendumiselt, oskustelt ja hoolivuselt nii mitmeti meeskolleegist peajagu üle.»
Ka sotside ridades riigikokku pürgiv Barbi Pilvre osutas, et valijatel, kes naisi usaldavad, tasuks naiskandidaate toetada ning ta tuletas meelde sotside liikme Liia Hänni sõnu: «Kui sa ei tea, keda valida, vali naine.»
Eestimaa Roheliste ja vabade kodanike valimisnimekirjas kandideeriv Agni Kaldma leiab, et naiste tipp-poliitikasse sattumisel on suurim takistus ilmselt meie meeste-keskne ühiskond, samas kui ühiskonnas võiks valitseda tasakaal.
«Naised oskavad muuseas ka paremini tõsta üldised huvid enda omadest kõrgemale ehk neil puudub üldjuhul nii suur enesekehtestamise vajadus kui meestel. Seega: valigem naisi, sest riigikogu muutub sellest kindlasti ainult paremaks,» lisas Kaldma.