Arrak: maksude teemast libises peaminister sujuvalt üle

Andres Arrak.

FOTO: Liis Treimann.

Ettevõtluskõrgkooli Mainor ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak ütles peaminister Andrus Ansipi Postimehele antud intervjuud kommenteerides, et maksude teemast libises peaminister sujuvalt üle. Arrak ise soovitaks koalitsioonil edasiste maksukärbetega oodata, kuni majanduskasv on uue hoo sisse saanud.

 «Ei ole suur saladus, et buumiajal maksude alandamine küttis majandusmullile veelgi hagu alla. Aga eks tagantjärele tarkus ole endiselt täppisteadus. Reformierakonna minu jaoks olulisim sõnum täna on majandus- ja maksukeskkonna stabiilsuse lubamine. Ma usun, et koos IRL-ga neil see ka õnnestub. Otsesõnu antud lubadus koalitsiooni jätkata annab selleks lootust,» rääkis Arrak Postimees.ee´le.

Samal ajal tuleb tema sõnul tõdeda, et maksud on Euroopas praegu üks olulisemaid teemasid. OECD on Arraku sõnul viimasel kümnendil alandanud ettevõtte tulumaksu määra keskmiselt 16 protsendipunkti võrra: 41,2 protsendilt 25,5 protsendini. Saksamaal oli langus veelgi suurem: 54,5 protsendilt 30,2 protsendini. Islandil on ettevõtte tulumaksumäär tema sõnul 15 protsenti ja Iirimaal endiselt 12,5 protsenti, hoolimata välisest survest seda määra tõsta.

Meie valitsuskoalitsioonil soovitaks Arrak edasiste maksukärbetega oodata, kuni Eesti majanduskasv on hoo sisse saanud. Samas tuleb tema hinnangul kindlasti midagi ette võtta sotsiaalmaksuga, mis tema sõnul ahistab praegu eriti töö- ja teadmismahukaid majandusharusid.

«Ühiskonna vananemine ei luba üldist maksukoormust eriti kärpida. Igatahes soovitaksin esialgu juhinduda reeglist - hea maksusüsteem on stabiilne maksusüsteem,» märkis ta.

Mõnevõrra üllatav oli Arraku meelest peaministri ülestunnistus praeguse valitsuse tehtud vigade kohta. «Ei ole suur saladus, et 2007. aasta lisaeelarve ning 2008. aasta detsembris kinnitatud ülioptimistlik eelarve 2009. aastaks olid ilmselged möödalaskmised. Nagu ka palkade ralli avalikus sektoris,» nentis ta.

Eraldi küsimus on tema sõnul Reformierakonna lubadus jõuda 15 aastaga Euroopa 15 rikkama riigi hulka. Masujärgses kontekstis on Arraku arvates küllalt neid, kes toonast lubadust osatavad. «Mina ei pea seda õigeks. 2006. aastal kirjutasin ka mina Postimehele artikli «Maailma rikkaimaks riigiks - miks mitte!». Me kõik teame, et rikkus ja hea elu on küll võrdelises aga mitte lineaarses sõltuvuses. Eesti on suutnud oma esimese tõelise masu tingimustes majandusvabadusi kasvatada. Ja see on fenomenaalne ning annab lootust,» tõdes Arrak.

Peaministri intervjuu jättis tema hinnangul üldiselt soliidse mulje. «Selge on see, et nö euroratsu seljas ja majandustõusu lainel on kergem valimistele vastu minna kui 2007. aastal eurotsoonist esimesel katsel väljajäänuna või siis tsükli langusfaasis,» märkis ta.

Arraku arvates püüab peaminister enne valimisi jätta võimalikult laiapõhjalist muljet. Masust muserdatud eesti rahvas on Arraku sõnul niigi palju kannatanud ning seega ei leiaks paduliberaalne retoorika raegusel hetkel eriti laia kõlapinda. Seepärast püüab peaminister Arraku sõnul nii õigustada 2009. aasta pensionitõusu kui ka anda tulevikuks positiivseid lubadusi.

«Isiklikult olen veendunud, et Eestil on üks olulisim dilemma selgeks vaidlemata: kui palju valitsust on ikka vajalik ning kas vaesus ja töötus on eelkõige indiviidi vastutus või kapitalistliku ühiskonna parandamatu tagajärg «ja seega on kõik teised peale minu süüdi»,» leidis Arrak.

Ameerika Ühendriigid vaidlesid selle olemusliku küsimuse tema sõnul selgeks 1960. aastatel, Eestil seisab see arutelu alles ees.

Arrak on veendunud, et töötusega võitlemine algab lasteaiast ning see nõuab väga selgelt formuleeritud hoiakuid ja väärtushinnanguid.

Tagasi üles