Reformierakonna peasekretär Kristen Michal rõhutas, et parteide üleriigiliste valimisnimekirjade avatuks muutmine pole imerohi.
Michal: valimisnimekirjade avamine pole imerohi
31. jaanuar 2011, 15:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Reformierakond on valmis kindlasti seda arutama, nagu iga teist ideed, aga hoiatuseks olgu öeldud, see pole kindlasti imerohi, mis raviks ühe või teise erakonna programmilist ja sisemist nõrkust või asendaks põhiväärtusi ja sisulist poliitikat,» ütles Michal Postimees.ee’le.
«Kui valimised on läbi, siis on õige aeg hinnata ja analüüsida, mida üks või teine ettepanek annab – igas idees, olenemata selle tegijast ja tema motiividest, võib iva olla. Enne valimisi on see vaid enesenäitamine või eneserahustamine, Juhan Liivilt laenates «kui seda metsa ees ei oleks...» stiilis, et küll me siis alles teeks tulemuse,» leidis Reformipartei peasekretär.
Valimisüsteemi eesmärk on ju tagada aus võistlus ideedele ja nende elluviijatele – täna on näha, et rahvas hindab neid rohkem, kes järjekindlalt tuleviku nimel pingutavad, kes ei löönud eurole käega ja ei kärpinud laiskusest ja mugavusest pensione. Ja ükskõik, milline on valimisüsteem tulevikus, ei muuda see kuidagi seda suhtumist, mis Eesti inimestel on - hinnatakse töökust ja tervet mõistust, virisemist ei kannatata,» rõhutas Michal.
IRLi parlamendisaadik Mart Nutt tegi laupäeval, 29. jaanuaril valijate häälele suurema kaalu andmiseks ettepaneku järjestada kandideerijad vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust. Sellega koos järjestataks valimisnimekiri tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas, et võrdsustada «esinumbrid» ja teised kandidaadid.
Mart Nuti sõnul tuleks kaotada valimistulemuste arvestamisel d'Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
«Nii kaob võimalus, et riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat. See suurendab valija hääle kaalu valimistel,» lausus Nutt.
Lisaks väheneb tema sõnul nii ka võimalus sokutada riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus. Samuti parandaks see kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.
IRLi esimees Mart Laar ütles Nuti ettepanekut kommenteerides, et seda põhimõtet on tõsiselt arutatud ning erakond toetab seda. «Samas ei tee me endale illussioone, et selle läbiviimine kerge saab olema.»
Laar usub, et järgmise riigikogu koosseis muudab riigikogu valimiste üleriiklikud nimekirjad avatuks. Tema hinnangul suurendaksid erakonnad selle sammuga inimeste usaldust riigikogu vastu.
«Pean õigeks, et riigikogusse ei pääseta mitte mingite tagatoatehingute põhjal, vaid inimeste poolt kandidaatidele antud konkreetsete häälte järgi,» ütles Laar.