Karel Rüütli: IRLi haridusloosung läheb tegudega risti vastuollu

Karel Rüütli

FOTO: Postimees/Scanpix

Sotsiaaldemokraatide aseesimehe Karel Rüütli hinnangul on Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) lubadus tasuta kõrgharidusest demagoogia, kuivõrd tegelikult on võimuerakondade otsuste tõttu kõrgharidus tänasel päeval kättesaadav vaid rikkamatele.

IRLi valimisloosung, mis lubab tasuta  kõrgharidust, on puhas demagoogia ja inimeste lollitamine. See ilus lubadus ei kajastu mitte kuidagi erakonna senistes tegudes, otse vastupidi.

Meenutagem kasvõi  2009.  aasta suve, kui IRLi poliitikute osalusel tühistas riigikogu enamus üleöö riigiteenistusse läinud  ja lapsevaanemaks saanud  tudengitele õppelaenu osalise kompenseerimise. 

20. jaanuaril tuli Toompeale ligi 70 noort endist ja praegust üliõpilast, mõnel noorel emal koguni sülelaps kaasas. Nad tulid riigikogu istungile lootusrikkalt, uskudes, et sel  korral parandavad poliitikud oma vea ja taastavad tudengitele kuni 2009. aasta 1. juulini kehtinud õppelaenude hüvitamise korra.  Kui arutelu jõudis sotsiaaldemokraatide esitatud õppetoetuse ja õppelaenude seaduse muudatusteni, tuli noortel taas pettuda.  Riigikogu saalis kõlasid demagoogilised  ja küünilised väited, mis tipnesid Erki Noole torkega, et «Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilaste küsitlus näitas, et kõige suurem mure on  parkimiskohtade vähesus ülikooli ees.»  Lõpuks hääletasid paremerakonnad eelnõu külmalt maha. Olgu öeldud, et  muudatuse kulu riigieelarvele olnuks vaid 9,6 miljonit eurot, mis ei ole kindlasti üle jõu käiv summa.

Samal ajal räägib IRL häbi tundmata igal sammul tasuta kõrgharidusest. Just seesama erakond andis 2007. aasta valimiste eel lubaduse  luua adekvaatne õppetoetuste süsteem, millest nelja võimul oldud aasta jooksul  küll mitte midagi kuulda pole olnud.

Kõrghariduse süstemaatiline piiramine

Pole ka ime – haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas selgitas mõni aeg tagasi ühes intervjuus oma  erakonna suhtumist: «Kõrgharidus ongi elitaarne asi, mis peakski  olema kättesaadav vaid vähestele valitutele. » Kahjuks teeb  kõrghariduse kättesaadavuse süstemaatiline piiramine meie riigi konkurentsivõimele karuteene. 

Kehtiv õppetoetuste süsteem on liialt pealiskaudne ega kindlusta kõigile võimekatele noortele juurdepääsu  kvaliteetse hariduse juurde, kusjuures küsimus, nagu ikka, on rahas. Varem paljudele noortele toeks olnud õppelaenude kompenseerimise süsteem on sisuliselt hävitatud, ära on kaotatud ka õppelaenude hüvitamine ja osaline õppelaenu kustutamine lapse sünni puhul.

Keskmise ja väiksema sissetulekuga peredest  pärit noored, kelle  vanemad  ei  jõua oma lapsi piisavalt toetada,  võtsid varem  õppelaenu heas usus,  et riik aitab neil laenu tagasi maksta, kui nad siirduvad riigitööle või saavad lapse.

Tänane IRLi ja Reformierakonna koalitsioon  on asunud selle ideoloogia alustalasid kapitaalselt muutma. 

Iseseisvasse ellu ja juba laen kaelas

Seda kahetsusväärsem  on aga tõsiasi, et enne eelmisi valimisi lubas ka IRL tudengitele õiglast õppetoetuste süsteemi, valitsuses olles aga piirdus koos Reformierakonna õppelaenu piirmäära tõstmisega, mis on jõudnud 1918 euro ehk  30000 kroonini.  Sellest sammust saab järeldada vaid üht –  valitsus on vaikival kokkuleppel võtnud suuna tasulise kõrghariduse poole ning tahab tulevikus suure osa kõrghariduse kuludest veeretada tudengite kanda.

Lihtne arvutus näitab, et magistrantuuri lõpetanu kukile koguneb viie aastaga hirmuäratav laenukohustus – 9590 eurot, millele lisanduvad intressid. Jääb ainult üle vaid tulevasi õppureid «õnnitleda,»  sest säärase õppelaenukoormusekorral ei saa ülikooli lõpetanud noor niipea mõelda oma kodu rajamisele ega pere loomisele, sest enamik palka kulub laenu ehk võla tagasimaksmisele. Võlg, teatavasti, on aga võõra oma.

Tudengitoetus olgu vähemalt 130 eurot kuus

Eesti paistab teiste Euroopa riikide seas silma sellega, et ta ühe vähesena ei arvestata toetuste pakkumisel üliõpilaste majandusliku olukorra ja vajadustega, vaid lähtub ainult nende tulemustest.

Eestis tuleb kehtestada 130 euro suurune tudengitoetus, millele lisandub 65 euro suurune stipendium, mis arvestab üliõpilase sotsiaal-majandusliku olukorraga. Toetus peab olema võimalikult paindlik, soodustama erinevaid õppevormenagu osakoormusega ja elukestev õpe. See aitab pühenduda õpingutele ja võimaldab vajadusel töötada koormusega, mis õppimist ei häiri.

Üliõpilaskondade Liidu poolt läbi viidud üliõpilaste sotsiaal-majanduslik uuring näitas, et õppetoetus on Eestis privileeg, mis saab osaks väga vähestele. Seetõttu on 59 protsenti tudengitest sunnitud õppetöö kõrvalt töötama ja 19 protsenti kavatseb tulevikus kooli kõrvalt tööle minna. Seejuures on vaid kolmandiku tudengite töö seotud õpitava erialaga.

Riik peaks panema õla alla ja tagama kõikidele noortele juurdepääsu kõrgharidusele - ka neile, kel rahakott puuga seljas ei ole. Praeguse võimuliidu valitsemisajal on kõik teed küll lahti, kuid eelkõige rikastele.

Tagasi üles