Valimiskünnise viielt kolmele protsendile langetamine ei ole põhjendatud, kui seda motiveerib soov mõjutada konkreetsete erakondade valimistulemust, ütlevad Eesti Väitlusseltsi esindajad Toomas Roolaid ja Ragnar Siil tänase online-debati lõppsõnas.
Oponendid: seadusi ei muudeta oravate või ninasarvikute ohjeldamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erakonnad sünnivad, leiavad toetajaid, muutuvalt sisemiselt, mõnikord lagunevad, mõnikord liituvad teistega – poliitiline maastik on pidevalt muutuv ja samad valimisreeglid pakuvad võimaluse erinevateks parlamendi koosseisudeks.
Oleme näidanud, et seni on igas valimistsüklis tulnud riigikogusse uusi erakondi ja on kujunenud uus reaalsus.
Eitav pool ei näe põhjust, miks peaks seda protsessi ühe valimistsükli näitel pidurdama või ümber suunama loomulikust arengust.
Oponendi toodud rahulolematus praeguste parteidega ja osade erakondade nn kasvuraskused loovadki võimaluse uutele võimekatele tulijatele ja üheparteilise valitsuse kartus avab mänguruumi uutele tulijatele.
Leiame, et künnise alandamine ei muuda väikeparteisid tugevamaks ega paranda nende võimet oma sõnumit rahvale selgitada.
Seda tunnistab ka oponent ise, öeldes, et pole põhjust arvata, nagu võtaks künnise alandamise tulemusena riigikogus koha sisse hoopis uued erakonnad.
Lisaks oleme näidanud, et seni on väikeparteide valdav enamus jäänud isegi allapoole 3 protsendi künnist.
Praegune künnis võimaldab tekkida ja parlamenti pääseda uutel tulijatel ja hetkel on kirjusust pärssinud valija otsused, mitte valimissüsteem.
Teiseks, isegi kui mõni väikepartei pääseks madalama künnisega sisse parlamenti, ei muudaks see tervikuna parlamendi otsuseid tasakaalukamaks.
Massiparteid, mis on seni valdavalt loonud koalitsioone, on laiapõhjalise toetuse säilitamiseks sunnitud arvestama erinevate valijagruppidega.
Väikestel nišiparteidel pole aga võimalusi suurtes koalitsioonides kuigipalju otsuseid mõjutada.
Kirjute koalitsioonidega killustatud parlamendis väheneb võime välja töötada ja kokku leppida pikaajalisi strateegiaid ning teha ebapopulaarseid otsuseid väiksemate sihtgruppide huvi silmas pidades.
Kokkuvõttes leiame, et süsteemi ühe komponendi muutmine ei ole põhjendatud, kui seda motiveerib soov mõjutada konkreetsete erakondade valimistulemust.
Oleme arvamusel, et tervikuna on Eesti valimisseadus võimaldanud kujundada valijate soovidele vastavat parlamenti.
Täname omalt poolt väärikat oponenti sisuka väitluse eest!
Väitlusseltsi võistkond ei esinda online-debattides oma seisukohti. Mõlema osapoole lõppsõnade avaldamisega on tänane online-väitlus lõppenud!