Hänni: üheparteiline valitsus ohustab demokraatiat

Liia Hänni

FOTO: Peeter Langovits

Eesti poliitiline elu võib pöörduda pea peale, kui riigikokku pääsevate erakondade arv kokku kuivab ning ametisse astub üheparteiline valitsus, hoiatab Eesti põhiseaduse üks koostajaid Liia Hänni oma tänase online-väitluse lõppsõnas.

Tänavu täitub 20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Nagu juubeliaastale kohane, tuleb meil senist arenguteed analüüsida, vaadata, kuhu oleme jõudnud ning seada tulevikusihte.

Põhiseaduse kohaselt on Eestis rahvas kõrgeima riigivõimu kandja. See, kuidas rahvas oma võimu teostab, on määratud seadustega, milles riigikogu valimisseadustel on keskne koht.

Täna võib öelda, et Eesti erakondlik poliitiline maastik on põhijoontes välja kujunenud. Sellele on kaasa aidanud mitmed seadusandlikud sammud, sealhulgas ka 5-protsendine valimiskünnis riigikogu valimistel

Kuid see, mis oli õige ja vajalik 20 aastat tagasi, ei pruugi seda olla täna.

Lähenevate riigikogu valimiste eel on mitmed politoloogid avaldanud arvamust, et märtsis valitav riigikogu võib osutuda senisest oluliselt «värvivaesemaks».

See ei ole pelgalt küsimus riigikogus esindatud erakondade arvust, vaid oluliselt võib muutuda kogu senine poliitiline elu.

Perspektiiv saada Toompeale üheparteiline valitsus tundub paljudele demokraatlikult mõtlevatele inimestele ohtliku arenguna.

Debatt selle üle, kuidas peaks Eesti poliitiline süsteem edasi arenema, on hädavajalik. Millal siis veel, kui mitte enne riigikogu valimisi asi selgeks vaielda?

Tänan oponente, kelle küsimused aitasid teemat süvitsi avada.
 

Tagasi üles