Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi direktori Leif Kalevi hinnangul näitab erakonnatöötajate vormistamine riigi palgale, et erakonna huvid seatakse ühemõtteliselt ettepoole avalikest huvidest.
Leif Kalev: erakonna huvid seatakse ettepoole avalikest huvidest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas, et umbes pool aastat tagasi sündis IRLis otsus, et kuna erinevate piirkondade kontorite töötajaid on kallis ülal pidada, tuleb võtta suur osa inimesi tööle riigipalgale: näiteks ministrite või maavanemate nõunikeks.
«See on äärmiselt kahetsusväärne ja muidugi ka moraalselt küsitav,» nentis Kalev. «Selgitus, et tööajal tehakse pühendunult ametnikutööd ning seejärel mõne õhtutunniga tõhus kampaania, pole tõsiseltvõetav.»
Kalevi hinnangul on lisaks aja- ja energiapuudusele küsimus selles, et hästi tegemiseks vajavad need tööd erinevaid oskusi.
Kalevi sõnul peab ministri või muu kõrge riigiametniku nõunik peaks olema teatud alal ekspert, suutma ministrile sisulist nõu anda. Sellisel inimesel on vaja pigem teadmisi ja analüüsivõimet.
Erakonna piirkonnatöötaja või muu asjaajaja peab tavaliselt olema aktiivne ja tegus, looma suhteid, leidma müüvaid sõnumeid ja igatviisi erakonna toetust tõstma.
«See, et üks inimene ühendab need kaks omadust ja siirdub parteitööle, on pigem erand kui reegel,» sõnas ta.
Kalev tõstis esile, et erakondadele on piisav kampaaniavõimekus ellujäämise küsimus, mistõttu suruvad võimuerakonnad oma rivitöötajate riigitööle palkamise tavaliselt läbi.
«Tulemusena saame halvema kvaliteediga eelnõud ja otsused, mille üle pärast koos kurdame,» sõnas ta. «Aga Eesti valijal on paks nahk ning vähe alternatiive, nii et mõningase meelepaha järel jätkub see ilmselt endistviisi.»