Et erakonna rahakott kopsakam püsiks, on Isamaa ja Res Publica Liidu piirkondade juhid tegemas erakonna kihutustööd riigi raha eest ehk aktivistid on saanud sooja koha näiteks ministrite nõunikena.
IRLi valimiskampaania vedajad saavad palka riigilt
21. jaanuar 2011, 00:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbes pool aastat tagasi sündis IRLis otsus, et kuna erinevate piirkondade kontorite töötajaid on kallis ülal pidada, tuleb võtta suur osa inimesi tööle riigipalgale. Näiteks ministrite või maavanemate nõunikeks. Samal ajal aga jätkavad need inimesed töötamist erakonna heaks ning valimiste lähenemine lisab partei kampaaniatööle auru.
«Eks pingelisem aeg ikka ole,» nentis IRLi Harjumaa piirkonna kontaktisik, kaitseminister Jaak Aaviksoo nõunik Tiit Kirsipuu. «Aga tööandjaks on mul ikkagi ministeerium ja parteiasjadest tähtsam on põhitöö tegemine.»
Ajendiks rahapuudus
Kirsipuu arutles, et näiteks Tallinna linnapea Edgar Savisaar teeb samuti oma töö kõrvalt ja tööga seotult valimiskampaaniat ning seda teed on läinud ka paljud riigikogu liikmed.
Nii näiteks marssis mullu kevadel IRLi peasekretär Ken-Marti Vaher sisse riigikogu spiikri Ene Ergma kabinetti ning väikese nagina möödudes vahetati spiikri kauaaegne sekretär välja ning pandi asemele nooruke Kädli Riitsaar.
Oma taluvuse karikasse sellise sahkerdamisega viimase piisa saanud, anonüümsust palunud IRLi liige nentis, et kui varem oli erakonna igas piirkonnas oma palgaline töötaja, siis nüüdseks on enamik neid ministeeriumidesse ja maavalitsustesse «ära peidetud» ehk siis võetud tegelikult erakonna palgalt riigi palgale.
«Kuigi erakondadele tuleb suur osa rahast ka riigikassast, on selline topeltmoraaliga käitumine mulle igatahes täiesti vastuvõetamatu,» tõdes IRLi lihtliige Postimehele. «Ennast kõige aatelisema ja ausama erakonnana positsioneerinud rühmitus on minu hinnangul ületanud siin igasuguse elementaarse viisakuse piirid. Rääkimata juba eetilisusest.»
Ta nentis, et selle loo fookuses ei peaks olema tublid parteisõdurid, kes oma leiba kampaania ja kihutustööga teenivad, vaid partei «juhtoinad», kes sellisel olukorral on sündida lasknud.
«Kindlasti meeldiks ka näiteks Postimehe omanikele, et töötajad teevad küll nende heaks tööd, aga palk tuleb hoopis mõne konkureeriva ettevõtte või hoopistükkis mõne ministeeriumi kaukast,» ütles oma erakonnas pettunud liige.
IRLi pressiesindaja Rauno Veri ei näinud riigi palgal olevate parteisõdurite töös probleemi. «Päeval teevad nad oma põhitööd ning piirkondade kontaktisikuks olemine tähendab seda, et näiteks õhtul pärast tööd korraldavad nad ka koosolekuid ja ajavad erakonna asja,» ütles ta.
Veri nentis, et erakonna palgalt võeti piirkondade kontaktnimed maha siis, kui IRLil tekkisid rahalised raskused. «Kuid üldiselt on tegemist ülespuhutud probleemiga,» leidis Veri. «Inimesed teevad oma põhitööd ja erakonna aitamine käib pigem vabatahtlikkuse alusel.»
On selge, et ilma palgaliste kohalike arendus- või tegevjuhtideta erakonnad valimisi ega ka valimistevahelisi aegu üle ei ela. Kohalikud juhid on nii sotsidel, Keskerakonnal, rohelistel kui ka Reformierakonnal. Valitsuse juhtivpartei Reformierakond lõi palgaliste arendusjuhtide töökohad 2005. aastal ning neil on 16 piirkondlikku arendusjuhti.
«Kõik arendusjuhid on otse erakonna palgal,» kinnitas erakonna peasekretär Kristen Michal. Väikseks erandiks on ehk vaid riigikogu liige Ene Kaups, kes on arendusjuht Hiiumaal.
«Tema lihtsalt asendab inimest, kes sellelt kohalt lahkus. Kuna see on niikuinii tema piirkond, siis riigikogu saadikuna on tal võimalus kohalikele inimestele otsekontakt olla,» selgitas Michal.
Kopsakam palk
Postimehe andmetel jääb Reformierakonna arendusjuhtide palk Eesti keskmise palga juurde ehk piirkonniti veidi kõikudes 13 000 – 15 000 krooni vahele. Ministri nõunike palgad küündivad kuni 20 000 kroonini kuus.
Keskerakonna piirkondade koordinaatorid ja referendid on kõik erakonna palgal. «Aga IRLi sellise käitumise puhul ausalt öeldes üldse ei imesta,» ütles erakonna peasekretär Priit Toobal. Ka Keskerakonna koordinaatorite palgad jäävad Eesti keskmise piiresse.
Opositsioonis istuvatel sotsidel ei ole isegi teoreetilist võimalust oma inimesi riigipalgaga üleval pidada. Küll aga võttis sotside eelmine juht Jüri Pihl Tallinna abilinnapeaks olles oma PR-nõustajaks Kirsti Ruuli, kes veab praeguseni sotside kampaaniat, kuid mitte linna palgal olles.
Riigipalka saavad IRL-i piirkondade kontaktisikud
• Harjumaa – Tiit Kirsipuu. Töökoht – kaitseminister Jaak Aaviksoo nõunik
• Ida- ja Lääne-Virumaa – Kert Karus. Töökoht – Marko Pomerantsi juhitud siseministeeriumi nõunik
• Jõgevamaa, Tartumaa ja Tartu linn – Kati Kuusk. Töökoht – haridusminister Tõnis Lukase nõunik (erakonna kodulehel avaldab enese kohta info: «Töötan erakonna arendusjuhina Tartu linnas, Jõgeva- ja Tartumaal.»)
• Põlvamaa, Valgamaa, Võrumaa – Maarika Taukul. Töökoht – Põlva maavalitsuse nõuniku kohusetäitja avalike suhete peal (oma Facebooki lehel reklaamib aga fotode all maavanema ja IRLi-poolse riigikogu kandidaadi Priit Sibula plakatit)
• Raplamaa – Margit Nurmeots. Töökoht – Rapla maavalitsuses maavanema nõunik
• Tallinn – Madis Kübar, Maria Kasepalu. Mõlemad tööl majandusminister Juhan Partsi nõunikena. Sille Ader – majandusminister Partsi abi. Mihkel Kasepalu – Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni nõunik-abi
Parteilasi kutsuti ministreid küsitluses reklaamima
Eesti Päevaleht korraldas aasta alguses ministrite populaarsuse ja oma tööga hakkama saamise edetabeli. IRLi seest on kosta, et nende meediajuht Rauno Veri on ässitamas erakonna liikmeid kõikvõimalike küsitluste või edetabelite puhul hoolsalt oma ministrite poolt hääletama. EPLi uuringu võitsidki IRLi ministrid Juhan Parts, Tõnis Lukas ja Jaak Aaviksoo.
Siin on üks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi nõuniku saadetud kiri, aitamaks kaasa tema paremale positsioonile küsitlustabelis. Seeder pälvis lõppkokkuvõttes 5. koha.
«EPL on avanud küsitluse ministrite edetabeli koostamiseks. Kutsun kõiki seda kindlasti täitma. Lisan põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi positiivseid tegevusi, mille hulgast saate endale olulisemaid ankeedis jagada (palun muutke seejuures veidi sõnastusi):
Minister Seeder on tegutsenud tasakaalukalt. Ta on taganud põllumajandussektoris stabiilsuse, mida pole eelnevalt saavutatud, sest rahvaliitlik süsteem on tegutsenud «käsi peseb kätt» meetodil. Minister Seeder on olnud näoga maaelanike poole. Ta pole andnud suuri lubadusi, vaid olnud tegutseja. Tema tegevus põhinenud sektoriga aktiivsel suhtlusel.
Seeder on ainuke minister, kes on välja võidelnud Euroopa Liidu põllumajandustoetuste kaasfinantseerimise (top-up) Eesti riigi eelarvest lubatud maksimaalses ulatuses. Minister Seeder on arendanud ühistegevuse võimalusi, luues selleks isegi maaelu arengukavas eraldi meetme.
Minister Seederi eestvõttel kehtestati FIEdele metsamüügi tulumaksusoodustus, mille kohaselt on võimalik ühes kalendriaastas tulumaksuvabalt müüa kuni 45 000 krooni ulatuses oma kinnisasjalt saadud metsamaterjali.
Minister Seeder seisis selle eest, et FIEdele kehtestati talu (kui ettevõtte) üleandmise ja pärandamise tulumaksuvabastus (alates 2011. aastast). Minister Seederi ettepanekul seadustati Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) laenude väljastamine hoiu- ja laenuühistute kaudu põllumeestele ja teistele maaettevõtjatele. Minister Seeder seisis selle eest, et põllumeestele ja metsameestele sätestati õigus kasutusvaldusesse antud maid välja osta. Minister Seeder tagas riigi metsamaade enampakkumistega erastamisel, et sätestati piirinaabrite ostueesõigus.»
Sama küsitluse teemal avaldas arvamust erakonna siselistis ka üks lihtliige: «Tere! Siinkohal on meie ministritel hea võimalus end reklaamida – kirjeldage omi suuremaid saavutusi ja meie täidame Eesti Päevalehe ankeedi, kirjeldades seal IRLi ministrite tegevusi. Parim valimisreklaam.» (PM)