Politoloog Rein Toomla leidis Rahvaliidu olevat pigem parempoolse partei ning lisas, et poliitilises retoorikas Rahvaliidu vasakpoolseks parteiks nimetamine on olnud sildistamine.
Toomla: Rahvaliidu vasakpoolseks nimetamine on sildistamine
«Rahvaliit on parempoolsemate erakondade sekka sattunud korduvalt, olles aeg-ajalt ka Reformierakonnast paremal. Samas ei ole nad olnud ka väga palju paremal,» märkis Toomla.
Rahvaliitlane Meelis Niin nõustub Toomlaga ning lisas, et Rahvaliit määratleb end kui tsentrist paremale jäävat konservatiivset erakonda. «Vähemalt on õpetlased saadetud «signaalist» õigesti aru saanud. Rahvaliidul poleks mingeid probleeme, kui see ka rahva teadvusse jõuab, sest meie rahvas on oma loomult ja maailmavaateliselt just selline.»
«Küsimus ei ole ju pelgalt majanduses, kus taotleme oluliselt valitsemiskulutuste kärpimist, maksumäärade langetamist ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamist, kus mitte välismaine ettevõtja ei näeks siin odavat tööjõudu, vaid et eeskätt oma ettevõtjal oleks siin piisavalt motivatsiooni tegutseda ning seda terves Eestis,» ütles Niin.
Toomla sõnul ongi arusaamatu, mis põllumeeste parteid vasakpoolseks peetakse. «Kes on nende (Rahvaliidu – toim.) peamine vedur? Need on talunikud. Miks peaksid põllumehed aga vasakpoolsed olema?»
Niine sõnul pole tänapäeva põllumees või maapiirkonnas asuv ja tegev talunik aga ammu see, kellena teda millegipärast ikka ette kujutatakse. «21. sajand on ammu ka sinna valdkonda jõudnud ja meie asi oleks see potentsiaal oma riiklikes huvides ära kasutada.»
Toomla analüüsis Postimees.ee palvel Eesti erakondade valimisplatvormide paiknemist parem-vasak skaalal. Selgus, et kõik erakonnad on tsentris, kuid võib märgata väiksemaid maailmavaatelisi erinevusi. N-ö parempoolsema grupi moodustavad nende seas Reformierakond ja Rahvaliit, keskel on IRL ja sotsid ning vasakul Keskerakond.