Ehkki kõik Tallinna linnajuhid kandideerivad Keskerakonna nimekirjas riigikokku, on nad valimiste järel sinna tööle minemise suhtes kõhkleval seisukohal. Linnaosavanemad näivad parlamenditööst pisut enam huvitatud olevat.
Tallinna linnajuhid kõhklevad riigikokku minemises
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõhklus algab pihta kõige kõrgemalt ehk linnapeast endast - Edgar Savisaar teatas Postimees.ee küsimusele vastuseks, et tema otsustused tulevad teises järjekorras - pärast seda, kui valijad on oma valikud teinud. «Ta ei kavatse valijate otsuseid kuidagi mõjutada,» vahendas Savisaare vastust linnavalitsuse nõunik Liina Oja.
Linnavolikogu esimees, Keskerakonna valimisnimekirjas 22. kohal olev Toomas Vitsut teatas samuti napilt, et otsustab riigikokku mineku pärast valimisi.
Abilinnapea Taavi Aas ütles pärast pikka mõtlemisaega: «Ma arvan, et kõige õigem vastus on see, et sõltub tulemustest. Sõltub häälte arvust ja sellest, kuidas hääled üldse selles piirkonnas on jagunenud,» sõnas ta. Aas on valimisnimekirjas 117. kohal.
Pärast valimisi lubas mõtlema hakata ka abilinnapea Deniss Boroditš. «Ma olen selline inimene, kes plaane ei tee. Kui ma osutun valituks, alles siis hakkan otsust langetama. Kõige tähtsam on algselt saada rahva toetus, kui see on olemas, siis saab mõelda, aga ma ei hakka spekuleerima,» ütles nimekirjas 33. kohal asuv abilinnapea.
Abilinnapeadest andis ainsana kindla vastuse Merike Martinson, kes kavatseb valituks osutumise korral riigikokku ka asuda: «Pälvides valijate usalduse riigikokku saamiseks olen seadnud endale kindlaks ülesandeks tervishoiu parema korraldamise ja inimeste sotsiaalse kaitse kindlustamise,» märkis ta.«Tänu oma pikaaegsele tööle tervishoiu valdkonnas arstina ja tervishoiujuhina, kohaliku omavalitsuses volikogu liikmena ja sotsiaalvaldkonna abilinnapeana olen saanud piisava kogemuse ja teadmised, mida tuleks teha ja muuta riigi tasandil nii seadusandluses kui ka finantseerimises, et kindlustada sotsiaalne kaitse meie inimestele. Arvan, et minu kompetentsust sellel alal on vaja tulevases riigikogus,» sõnas Martinson, kes on Keskerakonna Mustamäe ja Nõmme valimisringkonnas teine number, ent üleriigilises valimisnimekirjas 41. kohal.
Abilinnapea Eha Võrk ütles, et tal oleks rõõm, kui teda riigikokku valitaks. «Ikka olen valmis, ega ma siis nalja tee,» vastas ta küsimusele, kas on valmis ka parlamenti tööle asuma. «Aga las tulla enne tulemused, ma pole kursis, kui kaugel on minu positsioon nimekirjas, nii et ma ei julge ennatlikke järeldusi teha.» Võrgu koht KE üleriigilises nimekirjas on 80.
Abilinnapea Yana Toomi vastust ei õnnestunud Postimees.ee’l saada.
Linnaosavanemad otsustes kindlamad
Haabersti vanem Viktor Vassiljev (nimekirjas 46.) on aga kindlalt valmis valija soove järgima: «Kui rahvas mu valib, siis loomulikult täidan valija käsku. Ega ma mingiks peibutuspardiks nimekirja tulnud, vaid ikka tõsiste kavatsustega,» sõnas ta. «Jah, varem olen korra riigikogu kohast loobunud, aga just nendel kaalutlustel, et olin tookord asendusliige, s.o. rahva poolt sellele kohale otseselt valituks ei osutunud,» lisas ta.
Sama kindla otsuse on teinud ka Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra (nimekirjas 47.): «Kui Nõmme ja Mustamäe elanikud hindavad minu seniseid tegemisi ja panust Nõmme arendamisel ja usaldavad valimistel, siis alustan tööd riigikogus. Minu kindel põhimõte on, et kandideerida on mõtet ainult siis, kui hiljem oled võimeline võtma vastutuse.»
Pirita linnaosavanem Tiit Terik kinnitas samuti, et on valituks osutudes valmis minema riigikokku. «Enne Piritale tulemist töötasin 10 aastat organisatsioonides, mis korraldasid noorsootööd (noortelaagrid ja Õpilasmalev) ja tunnen end selles valdkonnas kindlalt. Leian, et ühe kindla valdkonna hea tundmine tuleb riigikogu töös kasuks,» põhjendas nimekirjas 23. kohal asuv Terik.
«Usun, et kõik, kes kandideerivad riigikokku, on valmis seda tööd ka tegema. Aga enne järgmisi otsuseid, tuleb ikka valimistulemused ära oodata,» leidis Põhja-Tallinna linnaosavanem Karin Tammemägi (nimekirjas 89. kohal).
Kristiine linnaosavanem Mihhail Korb (nimekirjas 79.) põikles vastusest eemale, öeldes vaid napilt: «Kõigepealt tuleb osutuda valituks.»
Aini Härm ja Kalle Klandorf Postimees.ee küsimusele ei vastanud.