Millised linnad valimiste järel peata jäävad?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast riigikogu valimisi jäävad mõned linnapeatoolid tühjaks.
Pärast riigikogu valimisi jäävad mõned linnapeatoolid tühjaks. Foto: SCANPIX

Postimees.ee uuris erakondade valimisnimekirjadesse kantud linnapeadelt, kas nad valituks osutumise korral kavatsevad ka riigikokku minna, ning sai seinast seina vastuseid.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar teatas Postimees.ee küsimusele vastuseks, et tema otsustused tulevad teises järjekorras - pärast seda, kui valijad on oma valikud teinud. «Ta ei kavatse valijate otsuseid kuidagi mõjutada,» vahendas linnavalitsuse nõunik Liina Oja.

Reformierakonna nimekirjas kandideeriv Kuressaare linnapea Urve Tiidus ütles, et tema riigikokku minek on valijate otsus. Ometi tõrkus ta kinnitamast, et valituks osutumise korral ta kindlasti parlamenti ka läheks. «Siin maailmas ei ole mitte miski asi kindel. Minul on linnapea mandaat veel kolmeks aastaks ja väga kõva mandaat. Nii et mõtlemise koht on valimiste päeva õhtu,» sõnas ta. Teisalt lisas ta, et peab tähtsaks, et omavalitsuse tasandil töötanud inimesed oleksid riigikogus esindatud, sest praktikud on seaduste tegemisel väga vajalikud.

Narva linnapea Tarmo Tammiste (KE) seevastu nägi suuremat tõenäosust selles, et jätkab linnapea ametis. «Ma arvan, et mul on ka siin piisavalt eneseteostuse võimalust. See ei ole ka õige, et ühest linnast lahkuvad korraga nii volikogu esimees kui linnapea, sest volikogu esimees [Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas 9. kohal asuv Mihhail Stalnuhhin – toim] läheb kindlasti parlamenti, kui ta osutub valituks ja ma selles eriti ka ei kahtle,» ütles Tammiste, kes ise on Keskerakonna valimisnimekirjas 120. kohal.

«Ma võtan asja rahulikult, eks elu näitab. Ma ei ole varem riigikokku kandideerinud, siin on olukord teine, sest valijate hulk Ida-Virumaal on ju tunduvalt väiksem kui kohalike valimiste puhul. Ma loodan, et resultaat häbiväärne ei tule. Kui see peaks tulema midagi põrutavat, tekiks ilmselt kohustus minna,» arutles ta. «Alati on ju inimesi, kes ütlevad, et kui parlamenti ei lähe, oleks nagu valijat petnud - see on nende arvamus. Mina olen alati öelnud, et ma väga ei pressi parlamenti,» lisas Tammiste.

Tartu linnapea Urmas Kruuse on Tartu Postimehele öelnud, et ei välista ühte ega teist – tema esimene eelistus oleks jätkata linnapeana, aga selleks, et üldse otsustada, peab rahvas andma talle mandaadi.

Jäävad linnapeast ilma

Viljandi linnapea Kalle Jents (Reformierakonna nimekirjas 16. kohal) ütles, et teeb lõpliku otsuse hiljem, aga põhimõtteliselt kavatseb ta valituks osutumise korral parlamenti minna küll. «Esmane, mis mind praegusel töökohal häirib, mida omavalitsuse poole pealt näen, et sassi on läinud riigi ja omavalitsuste suhted – rahastamine ja mitmed põhimõtted tuleks üle vaadata ja teha seda mitte Tallinna stiilis, sest see varjutab rahulikku dialoogi,» rääkis Jents.

Veel loetles ta suuremate asjadena avaliku teenistuse seadust ning haldusreformi edasiviimist, milles lubas tõstatada maakonnakeskuste küsimuse. «Kas meil on Eestis 15 maakonda, mis on nende funktsioonid, kuidas toimub nende rahastamine? Haldusreformi kulg on seotud ka haridusreformiga, kus on oluline hoopis vabatahtlikkuse printsiip,» loetles ta.

Keskerakonna üleriigilises valimisnimekirjas 14. kohal olev Põlva linnapea Tarmo Tamm (KE) oli kindel, et valituks osutumise korral riigikokku tööle ka läheb. «Miks ma siis üldse kandideerin?» vastas Tamm küsimusele otsuse kohta. «Ma ei tahaks, et valijad veel rohkem poliitikas pettuks – pole mõtet peitusmängu mängida,» arvas ta.

«Kõige tähtsam on tööpuudus. Minu jaoks tähtsuselt teisel kohal on taastada valijate usaldus poliitika vastu. Kolmandik valijatest ei tea, millist erakonda valida ja kas üldse valida ja kui üle 50 protsendi riigikogu ei usalda, siis on midagi kapitaalselt nihu läinud.» Tamm uskus, et suudab selle muutmiseks midagi ära teha. «Kui ma olen 17 aastat olnud omavalitsusjuht ja iga kord valimistel hääli juurde võitnud, siis ma arvan, et suudan seda parandada,» lausus Tamm.

Reformierakonda kuuluv Rakvere linnapea Andres Jaadla, samuti Valga linnapea Ivar Unt erakonna valimisnimekirjas pole. Pärnu linnapea Toomas Kivimägi parlamenti ei kandideeri.

Samuti ei paista Keskerakonna valimisnimekirjas Kohtla-Järve linnapead Jevgeni Solovjovi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles