Üksikkandidaadina riigikokku kandideeriv Leo Kunnas peab Eesti arengu raskuskeskmeks elanikkonna vähenemise peatamist. Riigikogus on ta valmis toetama kõigi parteide ettepanekuid, mis sellele eesmärgile vastavad.
Kunnas määratles valimisprogrammis 17 tegurit Eesti arenguks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma valimisprogrammis tõdeb ta, et seda ei ole võimalik mingite kiirete meetmetega saavutada. «Vaja on teha midagi hoopis põhimõttelisemat, suuremat ja raskemat – ehitada üles ühiskond, kus on loodud tingimused, mis teevad Eesti rahva juurdekasvu võimalikuks,» märgib Kunnas oma kodulehel.
Selleks on ta määratlenud 17 otsustavat tegurit, mille kaudu on tema arvates võimalik luua tingimused Eesti arengu raskuskeskme saavutamiseks. Need on kodanikuühiskonna ülesehitamine; põhiseaduspatriotismi ja kodanikkonna ühtsuse loomine; sotsiaalse ja varandusliku ebavõrdsuse vähendamine; toidu, hariduse ja arstiabi tagamine kõigile lastele; võitlus põhiliste sotsiaalprobleemidega; ennetava tervisekäitumise kujundamine; tööpuuduse vähendamine; tööviljakuse tõstmine; eelarvetasakaalu hoidmine; riigi juhtimisvõime ja haldussuutlikkuse tõstmine; riigi toimimiseks vajaliku taristu ülesehitamine; looduskeskkonna säilitamine; regionaalse ebaühtluse vähendamine; rahvuskultuuri ja -keele säilitamine; kooli kasvatusliku rolli süvendamine; energiajulgeoleku tagamine ning kaitsetahte ja kaitsevõime tugevdamine.
Kõiki riigikogus käsitletavaid küsimusi kavatseb ta hinnata just sellest vaatepunktist, kas need toetavad loetletud tegureid.
«Positiivsel juhul hääletan ettepanekute poolt, olenemata eelnõu esitajast. Kui esitatud eelnõu läheb eeltoodud põhimõtetega vastuollu, püüan teha konstruktiivset kriitikat ning pakkuda välja parandusettepanekuid. Kui neid ei võeta kuulda, hääletan vastu,» lubas Kunnas.
Peavaldkonnaks riigikaitse
Oma oskuste ja teadmiste valdkonnaks peab Kunnas sõjalist riigikaitset, kus tal on pikaaegne juhtimise ja ülesehitamise kogemus, seetõttu näeb ta enda kõige tõhusamat rakendust parlamendis riigikaitsekomisjoni liikmena.
«Minu üheks poliitiliseks peaeesmärgiks on erakondadeülese pikaajalise kaitsekokkuleppe sõlmimine, mis välistaks asjaosaliste äärmuslikud seisukohad (palgaarmee, kaitsekulutuste drastilised kärped 1 protsendini SKT-st jne). Säärane kokkulepe tagaks Eesti riigikaitse stabiilse arengu lähemaks paarikümneks aastaks,» leidis Kunnas.
Kunnas rõhutab ka valimisprogrammis, et ei tee valimiskampaaniat maksumaksja ega kellegi teise raha eest, sest ei võta põhimõtteliselt vastu kellegi annetusi.
Samuti ei nõustu ta loogikaga, et sõltumatut kandidaati valides läheb valija hääl kaotsi. «Valija hääl ei lähe kunagi kaotsi, sest see väljendab tema tahet. Hääl läheb kaotsi ainult siis, kui valija loobub valimistel osalemast,» märkis Kunnas.
Valituks osutumiseks peab üksikkandidaat koguma umbes 6000 häält, Kunnase sõnul peaks seega tema poolt hääletama iga neljateistkümnes Harju- ja Raplamaa valija.