Kõik erakonnad peale IRLi on muutunud eelmiste valimistega võrreldes parempoolsemaks, selgub valimisplatvormide võrdlusest. Parteide lubadusi uurinud Tartu Ülikooli politoloogi Rein Toomla hinnangul võib selle taga näha ühist püüdu Eesti masust välja tuua, kirjutab Alo Raun.
Poliitikaeksperdi väitel on paremale nihkunud viiest vaadeldud parlamendierakonnast koguni neli. «See tähendab, et programmides on räägitud rohkem sellistest asjadest, mida tavaliselt seostatakse parempoolse poliitikaga,» selgitas Toomla.
«Ettevõtlusvabadusest ennekõike, aga ka tervest reast muudest asjadest, näiteks relvajõududest, toetumisest traditsioonidele ja väärtustele jne. Peamine on siiski ettevõtlusvabadus.»
Toomla platvormianalüüsist nähtub, et kui 2007. aasta valimiste ajal oli kõige parempoolsem Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), siis nüüd on neist möödunud kaks parteid – Reformierakond ja Rahvaliit.
IRL, kelle positsioon pole vahepeal ainsana muutunud, jagab nüüd ise võrdset tulemust endast nime poolest üsna kaugel asuva partei, sotsiaaldemokraatidega, kes hiljuti paremnihke läbi tegid. Seda hoolimata asjaolust, et Sven Mikser lubas esimeheks saades erakonna tagasi vasakule juhatada.
Kui oma valimisprogrammi seni mitteavaldanud rohelised arvestusest välja jätta, on Eesti kõige vasakpoolsem partei Keskerakond, mis on aga samuti masuvalimiste ajaks paremale nihkunud.
Rein Toomla sõnul võib üldist paremnihet selgitada see, et kõik erakonnad otsivad nippe, kuidas Eesti edukamalt majanduskriisist välja tuua. «Kriis nõuab kokkuhoidu. See ongi üldiselt parempoolne poliitika – ära raiska, majanda säästlikult,» meenutas ta.
Nagu viis tilka vett
Kui politoloogi sõnul on üldine nihe paremale mõistetav, siis ta nimetas üllatavaks seda, et erakondade positsioonid üksteise suhtes on tänavu niivõrd sarnased.
Numbrite keeles – kui kõige parempoolsem programm saaks analüüsis 10 punkti ning kõige vasakpoolsem 1 punkti, siis Eesti erakonnad mahuvad kõik vahemikku 5,0-5,6 punkti ehk tsentrisse.
N-ö parempoolsema grupi moodustavad nende seas Reformierakond ja Rahvaliit vastavalt 5,6 ja 5,5 punktiga, keskel on võrdselt 5,2 punktiga IRL ja sotsid ning vasakul 5,0 punktiga Keskerakond.
Kriis lõhestab?
Toomla sõnul võib nimelt eelmise, 1997.-1999. aasta majanduskriisi ajast esitada praegusega võrreldes vastupidise näite, kus 1999. aasta valimiste eel läksid lõhed erakondade vahel taasiseseisvunud Eesti ajaloo suurimaks.
Vahe kahe äärmuse vahel oli praegusest üle nelja korra suurem ehk koguni 2,7 punkti.
Isamaaliit (tulevane IRL) tegi taasiseseisvunud Eesti parempoolseima tulemuse (6,7) ning toona Mõõdukate nime kandnud sotsid vasakpoolseima (4,0). Jaotuse ideoloogiline keskpunkt, 5,5 punkti jäi toona mõlemast juba üsna kaugele.
Toomla hinnangul võib selgitus peituda selles, et kui 12 aasta eest käis kriis täie hooga, siis nüüd hakkab see juba läbi saama, ning taoline asjaolu tingib ka parteide teistsuguse taktika.
«Mul on hüpotees, et kui seekordne kriis oleks alanud alles läinud sügisel või suvel, siis oleks erakonnad läinud oma seisukohtadelt rohkem lahku. Kriis on aga juba kaks-kolm aastat kestnud ja pigem läbi saamas kui veel tugevalt jätkumas.»
Seda, et kõik erakonnad maailmavaatelise lähestikku asuvad, pidas Toomla üleeuroopalise trendi peegelduseks.
«Tsentris olemine on üldiselt Euroopa erakondadel täiesti loomulik ja juba mitukümmend aastat. Valija on muutunud mõõdukamaks ja lükanud kõrvale äärmused, nii parem- kui vasakpoolsed,» rääkis ta. «Erakonnad on läinud selles tähenduses valijatele järgi.»
Rahvusvaheline metoodika
Toomla kasutas parteide valimisplatvormide kodeerimisel Euroopa Poliitikauuringute Konsortsiumi (European Consortium for Political Research) juures tegutseva Programmi-uurimise Grupi välja töötatud metoodikat.
Analüüs tugines programmi teksti jaotamisele 57 eri kategooria vahel, mis kajastab poliitikategemise ja siis vastavalt ka lubamiste tahkusid.
Metoodika väljatöötajate veendumuste kohaselt peegeldab neist kategooriatest 26 poliitikaid, mida saab nimetada kas siis vasak- või parempoolsuseks. Vasakpoolseid kategooriad on 13 ja samapalju on ka parempoolseid.
Erakondade paigutamiseks vasak-parempoolsuse skaalale loetakse kokku, kui palju on tekstis taolisi osalauseid, mida saab paigutada vasak- või siis parempoolsete seisukohtade alla, ning vastavalt nende suhtele terves programmis sisalduvate osalausetega saabki selgeks, kus skaala punktis erakond asub.