Riigikogu liige Evelyn Sepp kirjutab oma blogis, et kuigi tema jaoks on valimisnimekirjade avalikustamine palgapäev, kus riigikogus tehtud töö eest hinnang antakse, ei ole ka 123. koht Keskerakonna üleriigilises nimekirjas lootusetu. Järgnevalt avaldab Postimees.ee Sepa blogipostituse.
Valimised toovad küll alati üksjagu üllatusi ja elevust ja mida kõike veel, kuid olen enda kohta suhteliselt veidras olukorras.
Kõige selle tulemusena olen mõnevõrra vältinud ka kommentaare, sest tõesti - mida ma öelda oskan.
Paigutumine Keskerakonna valimisnimekirja lõppu tuli minu jaoks üllatusena. Kommenteerisin seda nii ka esmaspäeva hommikul ERRi portaalile. Ütlesin, et olen sõnatu. Olengi.
Peale pea poolteist päeva kestnud telefonikõnede ja e-mailide vältimist palusin lõpuks Keskerakonna peasekretäril seda teemat ise kommenteerida. Mina ju nimekirju ei koosta, nende tegemise juures ei olnud, minuga neist ei räägitud jne. Nii et peale oma üllatuse ja hämmingu, mida ma hommikul ka väljendasin, ma korrata ei oskakski...
Keskerakonna peasekretäri pealelõunasest kommentaarist on saanud avalikkus ka teada, et Keskerakonnas ei näita koht valimisnimekirjas ei suhtumist poliitikusse ega tema töösse...
Võib-olla tõesti. Mina olen siiski seni olnud arvamusel, et riigikogu valimisnimekirja avalikustamise päev on nagu palgapäev, kus riigikogus tehtud töö eest hinnanguid antakse. Ja selline hinnang oli tõesti ootamatu!
Aktiivne saadik
Ütlesin ka seda ERRile selgituseks, et olen üks enim tegevuses olnud riigikogu ja ka Keskerakonna fraktsiooni liige ning oskan kommenteerida tõesti vaid enda tegevust, mitte aga muid otsuseid.
Muide – tegevust riigikogus seirab ka n-ö sisestatistika, mida riigikogu puhul koostatakse ning kaudsemalt ka trükimeedia monitooring, mille just hiljuti avalikustas ETA Monitooring. Viimane näitab tsiteeritavust trükimeedias, mis on samuti märk iga poliitiku tegevusest, aktiivsusest ja haardest.
Lisaks muidugi seesama blogi, mille vahendusel olen ma oma seisukohti ja tegevust valgustanud juba pikka aega ning mida on mõne aasta jooksul jälginud kaugelt üle 100 000 inimese.
Mõistagi ei ole mul soovi spekuleerida ka nende lugematute mõttekäikudega, millega nii sõbrad-tuttavad kui ka poliitikaajakirjanikud ning -vaatlejad mängivad või heal meelel mängiks. Teemat jätkuks kahtlemata kauemaks.
Fakt on see, et olen riigikogus seisnud nende asjade eest, mis on erakonna toetajatele olnud olulised ja millesse ma ka ise usun. Olgu see mõni oluline maksuküsimus, võrdsuspõhimõtted, riigi toimimise ja demokraatia küsimused, rahvussuhted vms.
Fakt on ka see, et valimisnimekirja 123. koht ja 2. ringkonna 8. positsioon ei ole sugugi lootusetu, et jätkata tööd ka enda jaoks 4. riigikogu koosseisus.