Raagmaa: Kiisleri reformikava teostuks pärast parlamendivalimisi

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Garri Raagmaa.
Garri Raagmaa. Foto: .

Inimgeograaf Garri Raagmaa sõnul ei julge kohalike omavalitsuste volikogude (KOV) valimisteks valmistuvad poliitikud saagida oksa, millel ise istuvad, ning seetõttu saaks haldusreform teostuda alles pärast 2011. aasta parlamendivalimisi.


«See ei õnnestu kuidagi aasta enne kohalikke valimisi. Kõigil on hirm, et võivad nii hääli kaotada. Erakondadel on tuhandeid liikmeid, kes kuuluvad KOV-volikogudesse ja kelle töökohad valla- ja linnavalitsustes reformi läbi ohtu satuvad.»

Seetõttu ei pidanud Raagmaa reaalseks, et haldusreform 2009. aasta KOV-valimiste ajaks teostub. Siiski oli tema väitel positiivne, et regionaalminister Siim Kiisleri koduerakonna Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu küsis haldusreformi osas teiste erakondade arvamust.

«See on hea algus edasiseks seisukohtade ühtlustamiseks, et näiteks järgmisteks parlamendivalimisteks riigile olulised otsused ära teha.»

Opositsioon appi

Samas on tema sõnul oluline ka riigikogu opositsioonierakondade kaasamine sisulisse koostöösse.

«Ilma et kõik oleksid kokku leppinud, ei ole võimalik haldusreformi teostada, sest koalitsioonid muutuvad. Ajalugu on näidanud, et isegi sama koalitsiooni sees ei pruugi teatud küsimused saalis enamust saavutada.»

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) volikogu kiitis laupäeval heaks omavalitsuste sundliitmise idee. IRLi liikmest Kiisler ise toetas esimese eelistusena varianti, kus jääb Eestisse 20 omavalitsust ehk praegused maakonnad pluss viis linna. Samuti pidas minister võimalikuks umbes 60-80 omavalitsuse loomist Eestis ehk veidi kärbitud kujul varianti, mille kunagi tema erakonnakaaslane Tarmo Loodus siseministrina välja käis.

Kõigist võib asja saada

Neid ideid kommenteerides ütles Raagmaa, et haldusreformi on võimalik ellu viia edukalt nii üht, teist kui kolmandat valemit pidi, kusjuures iga lähenemisega kaasneb plusse ja miinuseid.

Tema sõnul on lisaks protsessile oluline ka sisuline pool, et omavalitsuste funktsioonid saaksid jaotatud vastavalt haldusvõimekusele.

«Omavalitsuste ülesanded meenutavad praegu - aulisele riigikontrolörile viidates - sümfooniaorkestri repertuaari, mida paraku ei saa kammipilliga ette kanda, ja milleks peab olema ka vastav aparatuur ja finantsid,»meenutas Raagmaa Mihkel Oviiri suvist arvamusartiklit Postimehes.

«Kui erinevus omavalitsuste vahel on niivõrd suur, siis paratamatult läheb väiksematel raskeks täita kõiki neid ülesandeid.»

Ministri pakutud maakondlike variantide puhul on Raagma sõnul just oluline, et saavutatakse mitmete funktsioonide täitmisel vajalik kriitiline spetsialistide kooslus ehk otsused muutuvad kompetentsemaks ja neid teevad oma ala asjatundjad.

Tema väitel on see tähtis ka piirkondade majanduse ümberkorraldamisel, mis lähiaastatel ees seisab ning kus peaks omavalitsused suutma olla riigile võimekad partnerid.

Raagma sõnul tuleb haldusreformi tehes leida ka lahendus küsimusele, kuidas tagada esmatasandi demokraatia ja vältida poliitikast võõrandumise kasvu.

«Ka ei ole otstarbekas eraldada linna ja selle tagamaad ehk näiteks Pärnut ja Pärnumaad, mis on kasvanud üha enam kokku.»

Samuti võib tema sõnul näiteks mõnes pika ajalooga linnas tekitada vastuseisu see, kui äkki linnaõigusest staatusest loobuma peab.

Omaette küsimusena vajab tema sõnul lahendamist Ida-Virumaale küsimus ehk suurte venekeelsete üksuste loomine idapiiri lähedale.

Arhiiv! Mihkel Oviir: sümfoonia kandlele ja kammipillile
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles