Katrin Saks tahab tagasi europarlamenti

Alo Raun
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Katrin Saks
Katrin Saks Foto: Peeter Langovits.

Sotsiaaldemokraat Katrin Saks kavatseb tuleva aasta valimistel kandideerida tagasi Euroopa Parlamendi liikmeks.


2006. aastal Toomas Hendrik Ilvese Eesti presidendiks valimise järel europarlamenti pääsenud Saks soovib jätkata senist tegevust, mis puudutab peamiselt välis- ja julgeolekupoliitikat ning tarbijakaitse teemasid.

«Loodan, et minu otsust toetavad sisevalimistel erakonna liikmed ning seejärel ülejäänud Eesti kodanikud,» kommenteeris Saks.

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Sven Mikseri hinnangul mõistab Katrin Saks, et väikese Eesti saadiku jaoks Euroopas on peamine kehtestada Eesti rahvuslikud huvid oma fraktsioonis ning kogu Euroopa Parlamendis.

«Katrin Saks on seda edukalt teinud. Mina usun, et ta on väga sobiv inimene Euroopa Parlamendis jätkama ja mulle oleks ta suurepärane fraktsioonikaaslane,» lisas Mikser.

Saks usub, et Gruusias aset leidnud sündmuste valguses kerkib lähiajal tema jaoks üheks olulisemaks teemaks Euroopa Liidu ja Venemaa vahelised suhted.

«Tuleb tunnistada, et ühisest lähenemisest oleme Euroopa Parlamendis kaugel ja skaala ulatub Venemaale sõpruse vandumisest kuni külma sõja kuulutamiseni.»

Gruusia konflikt näitas tema sõnul eriarvamuste vahemaa selgelt kätte. «Aga näitas ka seda, et illusioonid Venemaa muutumisest hakkavad kaduma ning suurtes asjades leitakse üksmeel. Üheks oluliseks ülesandeks sel perioodil saab olema Euroopa Liidu «uute» ja «vanade» liikmete arusaamade ühtlustamine,» kinnitas Euroopa Parlamendi liige.

Saksa sõnul toetab ta Euroopa Parlamendi valimiste süsteemi muutmist ning pooldab nn avatud nimekirju.

«Avatud nimekirjad pole mitte ainult valijale arusaadavamad, vaid see on ainuke lootus saada korralik valimisaktiivsus. Mäletatavasti oli see eelmisel korral vaid 27 protsenti,» rääkis ta.

«Praegu kehtiva süsteemi ehk kinniste nimekirjade puhul on oht, et osalusprotsent võib tulla nii madal, et tekib küsimus valimiste legitiimsuses. Meil küll seadus piiri ei sea nagu mõnes riigis, aga moraalses mõttes tekib küsitavus ikkagi,» lisas Saks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles